|
Juba esimese bändi, Giuseppe Perverdi Big Bandi etteaste
ajal läheb publik metsikuks, nii et turvameestel tuleb üks korda rikkuv
noormees põrandale väänata ja värske õhu kätte kainenema viia. Mõned lood
hiljem ronib habeme järgi otsustades suhteliselt soliidses eas meesterahvas
publiku seas olevale postamendile, vehib kätega ja ärgitab kõiki laval
olijatele kaasa elama. Kätega vehkimine ei meeldi aga jällegi turvadele, kes habemiku
sõna otseses mõttes maa peale tagasi toovad.
Noortebändi finalistid kogevad tõelist staarielu, sest iga
looga muutub rahvas järjest ohjeldamatumaks – ligikaudu 20-pealine punt publiku
keskel möllab nagu pöörane, tüdrukut üritatakse kätel lavale lennutada, üks
noormees söandab koguni lavale hüpata ja bändiga kaasa rokkida. Kui viimane
endale järele tulnud turvameest märkab, sööstab noorsand kõhklemata pea ees
publiku sekka, kes tema maandumist mõnevõrra pehmendab.
«Milline bänd teile kõige rohkem meeldib?» uurib õhtujuht
Joosep Järvesaar publikult enne järgmise võistleja lavaletulekut. «Sick of
Sorrow!» karjutakse vastu, justkui oleks mitmesajapealine rahvamass üksmeelselt
oma lemmiku valinud. Õhtu jooksul lemmikud siiski muutuvad, sest publikul on lihtsalt
võistlejate esinemisjärjekord teada ja kõigile elatakse mõnuga kaasa.
Paistab, et publikul poleks midagi selle vastu, kui
kolmandat aastat järjest kroonitaks Mushy ja Bedwettersi eeskujul parimaks
noortebändiks pärnakate punt. Suvepealinna kollektiiv DefRage ajab noored nii
pöördesse, et viimase loo lõppedes karjutakse rahva seast: «Korrata! Korrata!»
Otsuse teeb siiski kogenud kõrvaga žürii, kes koosneb
peamiselt ajakirjanikest ja muusikaekspertidest, ning seekord ei hääleta nad
teps mitte ainsa Pärnu bändina finaali jõudnud DefRage’i poolt. Üheksast
bändist parimaks tunnistatakse hoopis Ahja punt Groundhog Day, kellele sajab
laval kaela nii palju auhindu, et nende ülelugemiseks jääb kahe käe sõrmedest
väheks. Lisaks professionaalsele muusikavideole ja mänedžmendipaketile
jagatakse võitjatele ohtralt kinkekaarte ja esinemiskutseid suve popimatele
festivalidele. Ka Bedwettersi lauluhäälel ja bändivõistluse õhtujuhil Joosep
Järvesaarel on kange tahtmine võitjaid õnnitleda. Nii pistabki ta pea Groundhog
Day solisti Tõnn Tobrelutsu jalge vahele ja üritab teda sel moel õhku tõsta.
Kas on Tobreluts liiga raske või jääb Järvesaarel endal jõust puudu, aga õhku
esimene ei tõuse ning kui jalgevahel ukerdamine Järvesaare jaoks piinlikult
pikaks venib, otsustab ta, et kallistusest piisab.
«Täna oli laval hullult hea ja vaba tunne, mida pole kunagi
varem tundnud. Muusika läks kehasse ja keha läks muusikasse ning see jõudis
rahvani,» mõtiskleb Tobreluts, miks just
nemad publikule ja karmile žüriile muljet avaldasid. Võimsa naisvokaaliga
ansambel Steller ja kaasakiskuv Sick of Sorrow peavad sel korral leppima teise
ja kolmanda kohaga.
Noortebänd 2008
1. Groundhog Day
2. Steller
3. Sick of Sorrow
Parim vokaal: Kristi Täheste (Steller)
Parim basskitarrist: Indrek Mällo (Groundhog Day)
Parim trummar: Keio Münti (Crashdaf)
Parim kitarrist: Rooland Koskinen (Steller)
Esinemise Õllesummeri Rock Off laval võitsid: Giuseppe
Perverdi Big Band, Steller, Sick of
Sorrow ja J-Stick.
R2 lemmik: Still Haunts Me, kes sai auhinnaks sessiooni
Eesti Raadio stuudios.
DefRage ja Crashdaf said võimaluse esineda Tallinna
tudengite kevadpäevadel Tammsaare pargis.
Postimehe eriauhinna pälvis Giuseppe Perverdi Big Bändi
laulja Marek Kagadze.
|
