| Florida osariigi ülikooli okeanograafiaprofessori Dorof Nofi uurimuse järgi tekkis uues testamendis mainitud sündmuse ajal tänapäeva Põhja-Iisraelis ebatavaline järvevee ja atmosfääritingimuste koosmõju, mis põhjustas kunagisel Galilea merel, nüüdsel Kinnereti järvel jäätumise. Nof kasutas Kinnereti järve dünaamika uurimiseks andmeid Vahemere veepinna temperatuuride kohta ja statistilisi mudeleid. Uurimus näitas, et 2500 kuni 1500 aastat tagasi piirkonda tabanud kahest külmalainest ühe puhul langes kahel päeval temperatuur nelja kraadi võrra ning langus jäi just sellesse kümnendisse, mil Jeesus elada võis, kirjutab LiveScience. Teadlase arvates tekkis jääpank pärast seda, kui Kinnereti järve ühes osas langes temperatuur alla nulli ning tekkinud jääpank oli nii paks, et kandis inimest. Nof ütles, et tema uurimus on üks võimalikest Jeesuse vee peal kõndimise seletustest. «Kui keegi küsib minult, kas ma usun vee peal kõndimist, siis vastus oleks ei. Keegi võis küll jääl kõndida, ma ei saa seda kinnitada. Usun, et seda fenomeni saab seletada loodusjõudude tegevusega,» ütles Nof. Tema sõnul jäägu see ülejäänud teadlaste otsustada, kas tema selgitus sobib piiblis kirjeldatuga või mitte. Teadlane märkis, et viimase 12 sajandi jooksul on sel laiuskraadil, kus asub Kinnereti järv, jää tekkimise võimalus üks 1000 vastu. Kuid Jeesuse eluajal tekkis selline «kevadjää» iga 30 kuni 60 aasta tagant, kirjutab LiveScience. «Võimalus, et tänapäeval Põhja-Iisraelis järvel jää tekiks, on ligilähedane nullile ehk selle tekkimise võimalus on üks kord 10 000 aasta jooksul,» selgitas Nof. Uurimus avaldatakse ajakirja «Journal of Paleolimonology» aprillikuu numbris. Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk
|
Uue testamendi väitel kõndis Jeesus vee peal, kuid Florida ülikooli teadlase arvates on sellele vähem imepärane seletus, nimelt kõndis Jeesus ujuval jääpangal, kirjutab 
Vanemad uudised
