Ansipi sõnul seisab Euroopa Liidu ees suur väljakutse taastada inimeste usaldus ühenduse suhtes.

«Mul on hea meel, et tänaseks on ühenduse eelarve osas saavutatud põhimõtteline kokkuleppe ka Euroopa parlamendiga. Järgmiseks suureks väljakutseks on põhiseaduslik lepe. Eesti soovib kuuluda tugevasse Euroopa Liitu ning jätkab veel sel kevadel põhiseadusliku leppe ratifitseerimist Riigikogus,» ütles Ansip.

Angela Merkeli sõnul oleks põhiseadusliku leppe jõustumine suureks sammuks ühise välispoliitika tugevdamisel, mis on oluline Euroopale ning eriti väiksematele liikmesriikidele.

Saksamaa tervitas Eesti otsust jätkata põhiseadusliku leppe menetlemist.

Samuti rõhutas Merkel kohtumisel energiaküsimuste aina suurenevat tähtsust Euroopa Liidus.

Nii Eesti kui Saksamaa soovivad leida Euroopa tasemel lahendusi riikidevaheliste elektriühenduste rajamiseks, varustuskindluse tagamiseks ja energiaallikate mitmekesistamiseks.

Valitsusjuhid avaldasid lootust, et juba lähitulevikus algab arutelu CO2 kaubanduse reeglite kinnitamiseks pärast 2012. aastat.

Energeetikateemade puhul peatuti Venemaa suurel rollil Euroopa kütustega varustamisel. Eesti ja Saksamaa ühishuviks on nendel teemadel luua Venemaaga konstruktiivne dialoog.

Nii Eesti kui ka Saksamaa loodavad, et ka Venemaa otsustab liituda energiakaubanduse põhimõtteid reguleeriva rahvusvahelise energiahartaga.

Peaminister Ansip tutvustas Saksamaa liidukantslerile Eesti soovi ühineda eurotsooniga ning selgitas seda protsessi pidurdava lubatust kõrgema inflatsioonitaseme põhjuseid.

«Ligi kümneprotsendine majanduskasv ja kütuste kõrged hinnad maailmaturul võivad saada otsustavateks teguriteks, kas ja millal saame euro kasutusele võtta. Eesti liikmelisus annab eurotsoonile juurde ühe tugeva ja stabiilse majanduspoliitikaga riigi,» ütles Ansip.

Angela Merkeli hinnangul on Eesti selles küsimuses justkui pantvang kiire majanduskavu käes.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0