| Seaduseparanduse vastu hääletas 92 Euroopa Parlamendi saadikut ja erapooletuks jäi 41 liiget.
Seaduseparandus puudutab «Kodanike Euroopa» raportit, mis näeb ette meetmed
süvendamaks Euroopa identiteeti. Viimaste hulka kuulub ka massimõrvade ja küüditamisohvrite mälestuse jäädvustamine. Algne eelnõu nägi ette vaid natsismiohvrite mälestuse jäädvustamise, kuid sotsiaaldemokraadist europarlamendi saadiku Marianne Mikko ettepanekul tehti eelnõusse muudatus, mis võrdsustas natsismi ohvritega ka kommunismiohvrid. Mikko ütles Postimehele, et tegu on eelkõige sügavalt sümboolse tähendusega seaduseparandusega, mis annab Euroopa identiteeti silmas pidades võimaluse kommunismiohvrite mälestust endisest suuremas tähenduses jäädvustada. Lisaks stalinismi kuritegude emotsionaalsele teadvustamisele on Ida-Euroopa maadel nüüd võimalik taodelda Euroliidult suuremaid summasid stalinismiohvritele memoriaalkomplekside ehitamiseks ja nende mälestuse jäädvustamiseks. «Meie küüditatud, «kaduma läinud» kümme protsenti kogu elanikkonnast, on selle seaduseparandusega saanud legitiimse tähenduse,» lausus Mikko, kelle sõnul ei olnud eurosaadikuid kerge veenda. «Küllaltki keeruline oli kommunistlike kuritegude ulatusest ülevaadet anda. Lääne-Euroopast pärit inimestel on tihti keeruline aru saada, et Hitler ja Stalin olid võrdväärsed kõrilõikajaid,» tõdes parlamendisaadik. Mikko pidi korduvalt näitlikult selgitama, et kuigi ka näiteks Hispaanias või Kreekas on olnud totalitaarseid re˛iime, pole nende kodumaa kunagi maakaardilt kadunud. Samas lakkasid Eesti lipp, hümn ja pealinn lolemast ning pool sajandit oli pealinnaks Moskva. «Sümboolselt on kaheksa post-kommunistlikku riiki alles tänase hääletusega Euroopa Liitu võrdväärsena vastu võetud. Me andsime hukkamõistva hinnangu stalinismile,» ütles Mikko pärast hääletust.
|
(Täiendatud kell 19.10)
Vanemad uudised
