| Need on mõned saavutused, tänu millele võivad Eesti teadlased rinna uhkelt ette lüüa. Kuid Eesti Teadusfondi nõukogu esimehe Jüri Alliku analüüs sellest, kuidas Eesti teadus maailmas välja paistab, toob välja halastamatu tõe. Selgelt üle maailma keskmise on Eestis vaid kolm valdkonda – materjaliteadus, ökoloogia ning farmakoloogia ja toksikoloogia. Suur osa Eesti teadusest jääb maailma tasemele tuntavalt alla. Allik tegi ülevaate Eesti teadlaste maailma teadusajakirjades avaldatud artiklitest aastail 1995–2005.Teadusartiklite hulk on oluline näitaja ka maailma parimate ülikoolide selgitamisel, kus suurim kaal artiklite ees on Nobeli preemia laureaatidel ja eriala maailmatippudel. Loeb mõjukus Kuid artiklite hulgast olulisem on nende mõjukus – kui palju on teised teadlased Eesti teadlaste artiklitele oma töödes viidanud, neid tsiteerinud. Allik võttis töö ette, saamaks teada, missugune on tegelik olukord Eesti teaduses, et fondis seda edasiste rahastamisotsuste puhul arvesse võtta. Esimese järeldusena möönab Allik, et viimase 15 aasta teadust puudutavad otsused on olnud päris mõistlikud. «Üldiselt on väga hea. Võrreldes Lätiga teeme päris hästi,» ütleb ta. «Üldine reegel – Ungari teadus oli kommunismiploki maades parim. See, et oleme Ungariga samal tasemel ning Portugalist ja Kreekast natukene ees, on positiivne märk.» Ometi on põhjust rõõmu tunda vähestel. Eesti materjaliteadus on maailmas esirinnas, eestlaste teadusartikleile viidatakse oluliselt rohkem kui maailmas keskmiselt selles valdkonnas ilmunuile, eestlastel on maailmale anda olulist teavet. Samuti on maailma keskmisest tasemest kõrgemal keskkonnateadused ja ökoloogia ning farmakoloogia ja toksikoloogia. Maailma keskmise lähedal on taime- ja loomateadus ning keemia. Siis on suur auk. Eesti matemaatikute teadusartiklid leiavad juba viiendiku võrra vähem viitamist kui maailma matemaatikaalased teadusartiklid keskmiselt. Allik võttis aluseks ISI Web Of Science’i andmebaasi, mis arvestab 147 riiki. Loendis kajastub 22 teadusvaldkonna ligi 9000 ajakirja. Kui eestlane on Ameerika rühma koosseisus avaldanud artikli ja märkinud oma aadressiks ka Eesti, läheb avaldatu ka Eestil arvesse. Teadlaste Postimehes või Sirbis avaldatud artikleid keegi kokku ei loe ja need Eesti teadusele plusspunkte ei too. «Andmebaas on õiglane loodusteaduste ja suurema osa sotsiaalteaduste osas, humanitaarteaduste puhul katab see vaid kolmandikku,» rõhutab Allik. Eesti rahvakommete uurijatel ongi rahvusvahelises mõõtmes raske välja tulla saavutustega, mis tekitaksid laia üleilmset vastukaja. Alliku sõnul on asjaolu, et majandus üldse mõjukuse piiri ületada ei suuda, halb märk. «Kliiniline meditsiin on kahjuks väga taga, võiks olla eespool. Geoloogia ja maateadus peaksid tippu jõudmiseks olema paremad,» lisab ta. Kuid samas püüab ta lohutada: Vene teaduses on 13 valdkonda, mis jäävad Eesti omadest maha. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller ütleb, et mõttekäik, justkui oleks Eesti teaduse positsioon maailmas (kokku 55. koht) Eesti kirjaoskuse või rahvusliku rikkuse näitajaid arvestades liiga madal, on põhimõtteliselt vale. «Väikeses riigis ei saa olla pooled üle ja pooled alla keskmise,» ütleb ta. Kuigi Eesti arstid on teadusartikleid avaldanud suhteliselt palju, pälvivad artiklid maailmas vähe tähelepanu ning neile viidatakse harva – kardinaalselt uut napib. Eestis on 11 teadlast, kes kuuluvad oma erialal tsiteeritavuselt ühe protsendi künnise ületanud teadlaste hulka, neist Tartu Ülikooli vanemteadur Ülo Niinemets on künnise suutnud ületada nii taime- ja loomateaduses kui ka ökoloogias. Avastusi hoitakse kinni «Teadust, nagu ka teatrit, ei ole võimalik sentimeetriga mõõta,» ütleb Haller. Ning toob ühe näite: maailmas hoitakse tõeliselt uusi ja epohhiloovaid avastusi kinni, teadusajakirjades avaldatakse artikkel alles siis, kui kõik uus on patendikaitse saanud. Tartu Ülikooli professor Martin Zobel, kelle töö ökoloogia valdkonnas ulatub maailmas viidatavuselt üle protsendi künnise, märgib, et maailmas leiavad vastukaja andekad eksperimendid või tööd, mis pakuvad välja uudseid ideid. Taime- ja loomateaduses protsendi künnise ületanud professor Olevi Kull märgib, et Alliku ülevaade toob välja põhjuse, miks jutt teadmispõhisest majandusest on suur mull. «Esmalt tuleb toetada fundamentaalteadust. Kuid meil on naivistlik arusaamine, et teadussaavutused tuleb kohe ellu rakendada. Inimesed, kes rakendusse jõudvaid avastusi teevad, saavad tulla ainult fundamentaalteaduste kaudu – teadmiste piire nihutades. 55. koht on ääretult kehva. Me läheme pigem alla- kui ülesmäge,» nendib Kull.
|
Üliõhukesed metallkiled elektroonikatööstuse tarbeks.
Osalus NASA kliimamudeli koostamisel või seletus maailma
liigirikkusele. 
Vanemad uudised
