BRS ei nõustunud riigi osa suurendamisega Eesti Raudtees
05.04.2006 21:36
BNS
 Eesti Raudtee enamusaktsionär Baltic Rail Services (BRS) ei nõustunud
tänasel aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul riigi ettepanekuga
suurendada Phare kaudu tehtud investeeringute arvelt ettevõtte
aktsiakapitali riigi kasuks. |
| |
|
 |
Eesti riigi ja BRSi vägikaikavedu teravnes eelmisel aastal, kui riik hakkas raudtee tagasiostu kaaluma.
Foto: Sille Annuk |
|
|
Riik taotles aktsiakapitali suurendamist Phare programmi kaudu infrastruktuuri investeeritud 53 miljoni krooni arvelt nii, et senise 24 protsendi asemel kuuluks riigile 44 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest.
Koosolek hääletas ka riigile vetoõiguse andva nii-nimetatud kuldaktsia äravõtmise üle. BRS hääletas küll riiki vetoõigusest ilma jätva põhikirjamuudatuse poolt, kuid kuna riik hääletas vastu, siis jäi muudatus vastu võtmata.
«Praegu jäi riigile kuldaktsia alles, aga nad [BRS] võivad selle vaidlustada,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar teatas pressiesindaja vahel, et riik näeb vetoõigust erastamise ajal kokku lepitud õigusliku vahendina, millega BRS on ise nõustunud.
BRS-i hinnangul on see aga vastuolus vahepeal kehtima hakanud Euroopa Liidu õigusega.
«Kuldaktsiad on Euroopa Komisjoni hinnangul ebaseaduslikud ning seda seisukohta on komisjon korduvalt väljendanud,» ütles BRS-i esindaja Jüri Käo.
Üldkoosolek arutas ka nõude esitamist Eesti riigi vastu, BRS enamusaktsionärina kaasas nõude esitajana ka AS-i Eesti Raudtee.
BRS süüdistab riiki selles, et uue raudteeõiguse väljatöötamisel ei arvestanud riik omanike ärihuvidega ning on käitunud Euroopa Liidu seaduste rakendamisel ennatlikult ja agressiivselt.
Ministeeriumi pressiesindaja teatel selles küsimuses mingit otsust ei tehtud, BRS tutvustas koosolekul vaid oma seisukohti.
BRS-i hinnangul on Eesti Vabariik rikkunud erastamislepingut, jättes muuhulgas arvestamata lepingu eesmärgid ja eeldused, rikkudes lojaalsuskohustust ning loobudes Eesti Raudteega konsulteerimast Euroopa Ühenduse õiguse ülevõtmisel.
Kolmapäeva õhtul saadetud pressiteates süüdistas ettevõte taas riiki infrastruktuuri majandamise tasude olulises vähenemises ning turuosa olulises kaotamises raudteevedude alal.
«Eesti Vabariigi tegevus on olnud ootamatult ning põhjendamatult ennatlik Euroopa Ühenduse õiguse ülevõtmisel ning vastuolus Eesti Raudtee huvidega,» rõhutas ettevõte.
«Sealjuures on Eesti Vabariik majandusaasta aruande mittekinnitamisega takistanud varade väärtuse kohast tõendamist infrastruktuuri tasu määramise menetluses,» lisati pressiteates.
|
|
Vanemad uudised
