| |
|
 |
Tallinna jalaväe väljaõppekeskuse üksik-vahipataljoni sõdureid treenitakse ka politseiülesannete täitmiseks.
Foto: Toomas Huik |
|
Üle poole noorukitest ei sobi kaitseväkke
(76)
05.04.2005 00:01
Andrus Nilk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Olukorras, kus pooled noorukid ei kõlba kaitseväkke ja osa ei pea
ajateenistuse pingele vastu, arstid näevad lahendustena poiste kehalise tegevuse
suurendamist, vaimse pinge vähendamist ja suhtlemisõpetust.
Sõdurielu esimesed paar nädalat ajavad paljudel noorukitel hinge trotsi täis. Tallinna jalaväe väljaõppekeskuse üksik-vahipataljoni reamees Holger Tartu tunnistas, et käskimine ja kamandamine käisid kõvasti närvidele. Üle jõu käis ka kehalise võimekuse test. Kuid Tartu pingutas enese sõnul, hambad ristis, allus rühmajuhtidele ja täitis määrustikku. «Kui käitud normaalselt, ollakse ka sinu vastu samasugune. Oleme ju kõik inimesed,» lausus möödunud nädalal sõdurieksamid edukalt teinud kaitseväelane. Üks tema kompaniikaaslane sai aga samas psühhiaatrilt tõendi, et ei sobi ajateenistust jätkama. Käitumis- ja psüühikahäired ongi peamised põhjused, miks mullu 2401 ajateenijast 106 ehk ligi neli protsenti enne lõppu ajateenistusest ära tulema pidi. Enamasti pudenesid nad kaitseväest teisel-kolmandal kuul. Raskused suhtlemisel Noorukite nõrgavõitu vaimne tervis avaldub kaitseministeeriumi nõuniku Teet Lainevee sõnul tõikades, et nad ei oska sõjaväemiljöös suhelda ega suuda külg-külje kõrval teistega koos elada. «Kui siin poleks nõudmisi, käske ja korraldusi, poleks see sõjavägi,» lausus Lainevee. «Kui aga pidevalt kästaks ja karjutaks, läheks nooruk hulluks. Ohvitserkond peab tegutsema väga tasakaalukalt.» Armastatu truudus, koduste toimetulek, õpingud, puhkuse ja linnaloa saamine, kollektiivne karistamine, vene noorukite keeleoskus – loetles üksik-vahipataljoni kaplan Peeter Parts ajateenijate muresid, millele ta koos väeosa psühholoogiga lahendusi otsib. Kaplani sõnul on kaitseväelasel kõige raskem nädalavahetusel, kui ta on kohustustest küllaltki prii. «Sõduristress painab kõiki,» lausus ta. «Püüame nende vaba aega sisustada – käime kinos, teatris, kirikus ja spordivõistlustel, tutvume sõjaajalooga.» Kultuuriüritused ja puhkuse võimalus annavad üksik-vahipataljoni ajateenija Teho Lauri sõnul õppusteks lisaindu. Möödunudnädalasel kolmetunnisel rännakmarsil kümnekilose seljakotiga lõid ühe tema kaaslase villis jalad valust tuld, aga ta pressis edasi, et mitte linnaloata jääda. Teine kaitseväest väljalangemise põhjus – luu- ja liigesehaigused ning vigastused – saab üksik-vahipataljoni spordiinstruktori Meelis Stammi sõnul alguse liikumisvaegusest lapse- ja noorukieas. «Kõva kord tuleb kasuks,» ütles Stamm. «Noormehed hakkavad vähem suitsetama või loobuvad sellest üldse. Nende eluviis muutub tervislikumaks.» Ajateenistusse tulles jääb kehalise võimekuse testidega jänni kaks kolmandikku poistest, kahe kuu pärast sõdurieksamil põruvad üksikud. Samas soovitas Lauri eakaaslastel enne kaitseväkke minekut oma kehalist vormi parandada – teha kas või toenglamangus kätekõverdusi. Pained tekivad koolis Pooled noorukid tunnistasid aga riiklikud arstlikud komisjonid mullu tervislikel põhjustel ajateenistusse kõlbmatuks. Ka seal olid peamised põhjused psüühika- ja käitumishäired ning luu- ja liigesehaigused. Psühhiaater ja spordiarst Jüri Ennet hindas sellise olukorra «mädaks». Tema vähendaks õpilaste vaimset koormust ning suurendaks kehalist tegevust nii koolis kui kooliväliselt viie-kuue korrani nädalas. Õpilaste nigela suhtlemisoskuse parandamiseks tuleks Enneti meelest ergutada klassi- ja kooliüritustel esinemisjulgust, suhtlemisvilumust edendab ka spordi- ja huvirühmades osalemine. Korralikku koolilõunat pidas psühhiaater vaimu- ja hingetoidust tähtsamakski. Tallinna Saksa gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Guriku sõnul halvab noorte liikumisõhinat arvutimaania. Samas leidis ta, et paljudes koolides pole kolmanda kehalise kasvatuse tunni juurutamine ruumipuudusel võimalik. «Kui õpilane suvel ei spordi, langeb tema kehaline
võimekus sügiseks märgatavalt,» lausus Gurik. «Oleme hoidnud kooli tõstesaali ka
suviti lahti.»
Vaid veerand
sobis kaitseväkke 2004. aastal tunnistati ajateenistuseks kõlblikuks 14 protsenti ja piirangutega kõlblikuks 13 protsenti kutsealustest, ajutiselt kõlbmatuks 22 protsenti. Põhjused, miks 51 protsenti noorukitest tunnistati ajateenistuseks püsivalt kõlbmatuks: • Psüühika- ja käitumishäired – 29% • Luu-, liigese- ja lihastehaigused – 27% • Vigastused, traumade jääknähud – 7% • Hingamisteede haigused – 5% • Nahahaigused – 4,5% Allikas:
kaitseministeerium
|
