|
Keskkonnanõukogu esitab oma järeldused otsustamiseks
13.-14. märtsil toimuvale Euroopa Ülemkogu istungile.
Selle nädala alguses kaitses keskkonnaminister Jaanus
Tamkivi Brüsselis Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõukogu istungil Eesti seisukohti
kliima- ja energiaküsimuste osas.
«Eesti delegatsioon tegi head tööd - praktiliselt kõik meie
valitsuses heaks kiidetud põhimõtted ja seisukohad said Keskkonnanõukogu
järeldustesse sisse kirjutatud,» ütles Tamkivi.
Ühe punktina toimus nõukogus liikmesriikide vahel
poliitiline mõttevahetus kliimat ja taastuvenergiat käsitleva õigusaktide paketi
osas. Leiti, et pakett vastab 2007. aasta kevadel Ülemkogus kokkulepitud
tingimustele. Paketti peetakse ambitsioonikaks, kuid oluliseks sammuks EL
eesmärkide täitmisel, EL rolli suurendamisel kliimamuutustega võitlemisel ja EL
kokkulepete tähtsuse tõstmisel rahvusvahelistel läbirääkimistel.
«Suurimaks saavutuseks saame kahtlemata pidada asjaolu,
et Keskkonnanõukogu kiitis heaks enamiku Eesti poolt tehtud sisulisi
ettepanekuid eelnõusse, mis esitatakse EL Keskkonnanõukogu seisukohana Ülemkogu
istungile,» ütles Tamkivi.
Näiteks kirjutati eelnõusse ettepanek rõhutada vajadust
arvestada erinevate liikmesriikide puhul rahvusvahelisest konkurentsist
tulenevat võimalikku energiajulgeoleku ja konkurentsivõime haavatavust. «See
tähendab ka, et Keskkonnanõukogu läheb Ülemkogusse ettepanekuga analüüsida
haavatavate energiasektoritega liikmesriikide seisukorda enne, kui otsustada,
kuidas rakendada tulevikus süsinikdioksiidi kvootide määrasid ja nendega
kauplemist,» selgitas Tamkivi.
Eesti jaoks on oluline, et baasaasta, millest hakatakse
maha arvama riiklikke kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamise osas, jääks
endiselt 1990. aastale.
Eraldi avaldas Eesti delegatsioon tänu eesistujariigile
Sloveeniale, kes oli Ülemkogu istungile esitatavas eelnõus arvestanud Eesti ettepanekuga
lisada energeetika sektor süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite hulka.
Lisaks täiendati Eesti ettepanekul mõistet «süsiniku
kogumise ja ladustamise tehnoloogia», mille asemel võeti kasutusele laiem
mõiste «süsiniku kogumine ja sekvestreerimine»
Uutele sõiduautodele väiksemate heitenormide kehtestamist
pidasid osalejad olulseks meetmeks kliimamuutuste vähendamisel. Enamus
liikmesriike toetasid uutele sõiduautodele seatud heitmete vähendamise
sihteesmärke ning soovisid nende sidumist ka pikaajaliste poliitiliste
eesmärkidega.
Probleeme nähti sanktsioonide rakendamise küsimustes ja
autode hinnatõusus. Avaldati ka arvamust, et autotootjatele võiks määrata uute
nõuetega kohanemiseks pikema üleminekuperioodi.
Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |
