Elujärje paranemine sunnib ettevõtjaid oma äri klientidele võimalikult lähedale viima, mistõttu on nõudlus tänapäevaste kaubanduspindade järele Viljandi linnas suur ja üha kasvav.

Tartu tänava poed Viljandis.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Pakkumises leidub üürnikele ja ostjatele sobilikke pindu siiski suhteliselt vähe. Kaubandus- ja teeninduspiirkonnad jäävad Viljandis peamiselt kesklinna ja selle lähiümbrusesse.

Kaupmehed eelistavad oma tooteid ja teenuseid pakkuda suuremates kaubanduskeskustes, näiteks Centrum, Jakobsoni keskus, Mainori Keskus, Selver.

Viimastel aastatel on hoogsalt arenenud Viljandi äärealad, mistõttu on nõudlus sealsete kaubandus- ja teeninduspindade järele märgatavalt kasvanud. 2007. aastal algas aktiivne ehitustegevus äärelinnas, peatselt peaks turule lisanduma uusi üürileantavaid pindasid hinnaga ca 100–135 kr/m2.

Praegu suurim ehitatav hoone Viljandis on linnapiiril selle aasta suveks valmiv Unistari autokeskus, kus on pakkumisel ka kontoripinnad.

Valminud on toidu- ja esmatarbekaupade keti Maxima kauplus koos lisaüüripindadega. Tallinna tänavale on veel kuuldavasti plaanis rajada erinevaid ärihooneid.

Kaubanduspindade otsijate põhilisteks valikukriteeriumiteks on logistiliselt hea asukoht ning parkimistingimused. Kaubandus- ja teeninduspindade hinnad on üldjuhul sarnased kontoripindade üürihindadega ehk 70–200 kr/m2 kuus.

Kuna nõudlus müügipindade osas on suur, siis leiab üürilised kaubandus- ja teeninduspindadele suhteliselt kiiresti, ca 6 kuuga. Kesklinn on kõige aktiivsem kauplemise koht Viljandis, mistõttu on sealsed pinnad ka väga suure nõudlusega, eriti kesklinna I korruse pinnad, millele leiab üürilised vähem kui kahe kuuga.

Kaubanduspindasid Viljandis pigem üüritakse kui ostetakse, ostjateks on peamiselt investorid või firmad, kellel on plaanis Viljandis kauem tegutseda ning kaubanduspinna üürimine ei ole otstarbekas. Kaubanduspindade müügiperiood on keskmiselt 9–12 kuud.

Tootmis- ja laohooneid soovitakse rohkem osta kui üürile võtta

Viljandi linnas ja maakonnas on lao- ja tootmispinnad nõutud kaup, pakkumine samas aga väga väike. Tootmis- ja laopindasid otsitakse kõige enam äärelinna ning linna vahetusse lähedusse, enamasti soovitakse neid osta, mitte üürida.

Üürihinnad maakonnas sõltuvad eelkõige asukohast, hoone suurusest ja seisukorrast ning jäävad vahemikku 15–40 kr/m2, vastav hinnaskaala Viljandi linnas on 25–50 kr/m2.

Peamisteks ostjateks on ettevõtted, kes soovivad tegevust laiendada ning vajavad selleks suuremat ja nõudmistele sobivamat pinda. Viljandis paiknevad lao- ja tootmishooned peamiselt Kantreküla, Paalalinna ja Männimäe linnaosas ning Viljandi linna ääres.

Kuna pakkumine on väga väike, siis piirkondade osas eelistusi välja tuua oleks raske. Kliente huvitab eelkõige juurdepääs ning sobiv funktsionaalsus.

2007. aastal toimus mitme suurema firma laienemine ning seetõttu tekkis neil vajadus tootmine Viljandi linna äärealadele kolida.

Maakonnas peaaegu puuduvad sobiva funktsionaalsusega hooned, mistõttu soovitakse osta suuremaid, 1-2 ha suuruseid tootmis- ja ärimaatükke, kuhu ehitatakse ettevõtte vajadustele ja äri spetsiifikale vastavad hooned ise.

Lao- ja tootmishoonete müügiperiood on viimastel aastatel lähtuvalt suurest nõudlusest lühenenud, keskmine müügiperiood on nii Viljandi linnas kui maakonnas ca 18 kuud.

Viljandi linnas jääb keskmine tootmis- ja laohoone hind vahemikku 5–10 miljonit krooni, maakonnas 900 000 – 2 000 000 krooni.

Likviidsed objektid lao- ja tootmissektoris on peamiselt suuremad laohooned, mida saab lihtsalt kohandada sobivaks. Mittelikviidsed on objektid, kus on toimunud spetsiaalne tootmine ning selle planeeringu muutmine osutub raskeks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?