Kujutagem ette, et on selline rahvas, keda kuradid põrgus valvama ei pea – sest kes aga tõrvakatlast äärele jõuab ronida, selle tõmbavad teised jalgupidi uuesti keeva tõrva sisse. Maa peal töötavad nad nagu hobused, aga toodavad vähem kui põdrad ja lähevad kümme aastat nooremalt hauda, sest palju auru läheb üksteisele vastu töötamiseks.

On aga üks meetilk tõrvapotis: valimised. No tühja sellest, et võid oma meeliserakonnale või -kandidaadile hääle anda! Kui küllalt vigu otsid ja juurde leiutad, siis sellist erakonda ju polegi!

Nagu kreissaega tõmbab aga südamest läbi, et ei saa sellele kõige vastikumale põõna ära panna. Ja siin on kandidaate kui palju! Aga ei saa. See on nii masendav, et pooled ei lähegi valima. Mis ma selle tühipalja poolthäälega peale hakkan? See ka mõni demokraatia.

Aga lahendus on ju olemas. Võib anda valijale ka negatiivse hääle, nagu pakkus välja sotsioloog Raivo Vetik (EPL, 27.02). Osalus hüppab 99 protsendile nagu nõukaajal, seekord aga mingi sunnita. Kes siis tahaks maha magada võimalust põhja lasta oravaid, punaseid, hundisilmi ja keda veel?

Millised oleksid vastuhääle tulemused? Tolle rahva jaoks andmeid pole. Võtame siis parema puudusel Eesti omad. All on näidatud ümmardatult hiljutised positiivsed eelistused ja ka PM (28.02.07) küsitluse negatiivsed – ning nende summa (näidatud tabelis – toim).

Jah, positiivset arvamust kõigil pole, negatiivne aga küll. Mida see siis kaasa tooks? Kas jagame riigikogu kohad positiivsete summade alusel, nii et rohelised saavad 53 kohta ja Reformierakond 48? Kas aga oleks õiglane sotse ja keskerakondlasi võrdselt kohelda, andes mõlemale null kohta? Kas ei peaks Keskerakond ikka saama suure hulga negatiivseid kohti, näiteks vanglakohtade näol tippkandidaatidele?

See oleks alles esimese küsitluse tulemus. Kui see avaldatakse, saavad paljud kurjaks Reformierakonna ning roheliste peale ja kannavad järgmisel küsitlusel oma vastuhääle neile üle. Sest milleks Keskerakonda kolmekordselt tappa?

Valimiste ajaks on kõik erakonnad tugevalt miinuses. Pooled valijaist tulevad ju välja ainult selleks, et vastuhäält kasutada. Erandiks on ühe-kaheprotsendiliste poolthäältega erakonnakesed, kellele keegi ei märka vastuhäält anda. Need siis moodustaksid riigikogu – kui aga seda viie protsendi künnist ees poleks…

Kas saab vastuhääle mõju kohendada nii, et sest midagi tulusamat tõuseks? Täiesti võimalik. Selleks ju teadusajakirjad olemas on, et toored mõtted küpseks arendada. Enne kui neid laiemale publikule minnakse pakkuma. Lähtepunkt on huvitav. Tehtagu korralik kodutöö ära ja siis räägime edasi.