Keskkond kujuneb inimeste vabatahtlikul asukoha näitamisel mobiiltelefoni positsioneerimise abil, sest mobiiltelefonide ja personaalsete kommunikatsioonivahendite asukohta saab täna juba suhteliselt täpselt kaardistada.
Tulevikulinnades kasutatakse seda infot linnade uurimiseks, planeerimiseks ja juhtimiseks ning selle abil korraldatakse avalikke teenuseid ja transporti.
Sensitiivne asukohainfo ja inimestel alati taskus olev telefon on samas võimsateks relvadeks osalusdemokraatia arendamisel.
Inimesed saavad nende abil oma kohalolu ja arvamust linnaplaneerijatele või administraatoritele «nähtavaks» teha ning nende «digitaalne jäljerida» on dokumenteeritav.
Inimeste jäljeread linnades moodustavad virtuaalseid tegevusruume ja võrgustikke, mis on
aluseks uuelaadse mentaalse linnaruumi tekkele.
Idee on sündinud teaduse ja kunsti piirimaal: arhitektide, planeerijate ja geograafide koostöös.
Veneetsia biennaalil esitatava väljapaneku loovad arhitektuuribüroo Urban Mark (arhitektid Ülar Mark, Kaja Pae, Indrek Tiigi) ja Tartu Ülikooli geograafia instituut (teadurid Rein Ahas, Anto Aasa, Siiri Silm).
2005. aasta detsembris Eesti Arhitektide Liidu poolt väljakuulutatud avalikule ideekonkursile laekus üheksa näituseprojekti seitsmelt töögrupilt.
Komisjoni kuulusid Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Margit Mutso, arhitektuuriteadlane Andres Kurg, arhitektid Peeter Pere Jaak Huimerind ja Tõnu Laigu ning KUMU
direktor Sirje Helme.
Eesti on varem Veneetsia arhitektuuribiennaalil rahvusliku väljapanekuga esinenud kahel korral – 2000. aastal näitusega «Simulacrum City» ning 2004. aastal palju positiivset vastukaja leidnud projektiga «Time Out Architecture».Toimetas Anu Aaremäe, reporter/toimetaja
|
Veneetsia 10. arhitektuuribiennaali Eestit esindavaks väljapanekuks valis komisjon sotsiaalse positsioneerimise meetodi (SPM) ehk reaalajas toimiva linnaplaneerimise keskkonna projekti. 
