Kurjategija leidis oma ohvreid internetist, näiteks suhtlusprogrammi MSN Messenger kaudu.

Praeguseks kohtu ette saadetud 21-aastane mees oli nii politseile kui kohalikele elanikele tuntud kui tavaline külapätt, kuid pärast eelmiste kuritegude eest saadud vanglakaristuse lõppu osutus äkitselt arvutikurjategijaks.

«Ta on tegelikult vana kraade, kes oskas ainult vargusi toime panna, aga pärast vanglast tagasitulekut läks selliseks rafineeritud kujuks,» rääkis prokuratuuri Viljandi osakonna ringkonnaprokurör Milja Janson. «Kui ma kuulsin, et ta on selline internetikelm, siis küsisin uurija käest kolm korda üle, et kas ikka kindlasti tema.»

Arvutiõpe trellide taga

Külapätist sai «arvutikurjategija» vanglas, kus ta õppis arvutit kasutama trellide taga korraldatud Vaata Maailma arvutikursusel. 2003. aasta sügisel, pärast vabanemist, postitas algaja küberkurjategija Elioni serverites peetavasse Toru foorumisse küsimuse, millise programmiga jälgida mõnd võõrast arvutit.

Pahaaimamatult õpetasid teised foorumikasutajad uuele arvutihuvilisele, milliseid programme võiks selleks kasutada ning kust neid saada.

Elioni meediasuhete juht Ain Parmas ütles, et firma ei jõua ise kõiki foorumi postitusi jälgida ning pealegi poleks Toru foorumite säärane tsenseerimine küberkurjategijatele kuigi suureks takistuseks, sest kas või otsimootori Google abil leiab selliseid õpetusi hulganisti.

Teistelt arvutikasutajatelt saadud õpetuste ja programmiga SC-KeyLog varustatuna asus kurjategija oma ohvreid internetist otsima.

Neid leidis ta väidetavalt näiteks suhtlusportaalide kaudu, kus veenis teismelisi läbi MSN Messengeri nendega suheldes enda nuhkprogrammi käivitama, väites, et see on tegelikult kas midagi vajalikku või midagi lõbusat.

Kasutas nuhkvara

Tegelikult aga installeeris see programm teise inimese arvutisse nuhkimistarkvara, mis salvestas kõik nakatunud arvuti klahvivajutused ja saatis need regulaarsete intervallide kaupa kurjategija e-posti aadressile. Nii sai Viljandist pärit pisisuli teada ka inimeste internetipankade paroolid.

Esimesena püüdis ta süüdistuse järgi eelmise aasta alguses seitse korda siseneda ühe OÜ juhatuse liikme arvutist saadud infoga selle OÜ arvele Eesti Ühispanga internetipangas, kuid see tal ei õnnestunud.

Selliseid episoode on kurjategija süüdistuses praegu kokku 34, enamikus ei saanud ta varastatud paroolidega internetipankadesse sisse, kuid neil kordadel, kui sai, tekitas kokku kahju üle 20 000 krooni.

«Seda raha tagasi pole saadud, ju ta kulutas ära, tsiviilhagid on üleval,» ütles prokurör Janson ning lisas, et ohvritel pole raha kättesaamiseks väga suurt lootust. «Üks asi on väljamõistmine, teine asi on raha reaalne kättesaamine.»

Keskkriminaalpolitsei IT-kuritegude talituse komissar Kalmer Viska ütles, et selliste kuritegude puhul on kõige nõrgemaks lüliks inimene, kes käivitab talle saabunud tundmatuid programme.

«Vanemad peavad jälgima oma lapsi, et nad igasugust saasta oma arvutisse ei tõmba. Kõik tahavad kõigiga suhelda, see tundub väga turvaline, et mis minuga ikka juhtub, kui mulle see fail saadetakse ja ma selle avan,» rääkis kommisar Viska.

Kuigi Viljandimaa kurjategija võeti kinni mõne kuuga, sõltub selliste petturite tabamine Viska sõnul suuresti sellest, kui hästi nad oma jälgi varjata oskavad.

Kuidas Viljandi kelm tegutses:

• Ta hankis klahvivajutusi monitooriva programmi ehk keylogger’i (näiteks SC-Keylog, mida saab internetist igaüks tasuta alla laadida).

• Leidis viisi, kuidas see ohvrite arvutitesse sokutada, kas vahetult ise arvutile ligi pääsedes või veendes neid programmi endale laadima ja käivitama, öeldes näiteks, et see on üks mõnus mäng.

• Ootas, kuni arvutitesse paigaldatud keylogger’id hakkavad regulaarse intervalliga saatma kindlaksmääratud e-posti aadressidele kõiki selle arvutiga tehtud klahvivajutusi, millest saab välja otsida näiteks internetipankade paroolid.

• Üritas saadud paroolidega siseneda internetipanka ning sealt raha kuidagi välja kantida.

Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67