Eesti on kuritegude arvult elaniku kohta Euroopa Liidus kolme esimese riigi seas, lisaks usaldatakse meil kõige vähem politseid kuritegevusega võitlemisel, näitas täna Brüsselis avaldatud Euroopa Liidu uuring.

Eesti on kuritegevuselt elaniku kohta Euroopa Liidus kolmas riik kohe Iirimaa ja Suurbritannia järel, näitas täna avaldatud Euroopa kuritegevuse ja turvalisuse uuring (The European Crime and Safety Survey), mis põhineb 2004. aasta andmeil.

Kuus protsenti vastanutest oli kannatanud 2004. aastal autovaraste, 5,6 protsenti taskuvaraste, 3,6 protsenti jalgrattavaraste, 2,7 vägivalla ning 2,5 protsenti sissemurdjate läbi. Lisaks olid 25,7 protsenti kannatanud tarbija petmise ja 3,1 protsenti korruptsiooni läbi.

100 000 inimese kohta registreeris politsei Eestis 2004. aastal 4000 kuritegu, mis oli üks EL-i madalamaid näitajaid. Enim kuritegusid registreeriti ent suhteliselt turvalistes Soomes ja Rootsis. Uuringu autorite sõnul näitab see, et politsei andmeid kuritegevuse kohta ei saa lugeda usaldatavateks.

Politsei tegevusega kuriteo uurimisel olid Eestis rahul vaid 15 protsenti küsitletutest, mis oli uuringus osalenud 18 EL-i riigist konkurentsitult halvim näitaja. Taanis, Soomes, Rootsis ja Hollandis ulatus see näitaja üle 70 protsendi.

Kui aastal 2000 teatas sissemurdmistest ja muudest varavastastest kuritegudest politseile veel 63 protsenti Eestis küsitletutest, siis 2004. aastaks oli see näitaja kukkunud 50 protsendini, mis oli uuringus samuti kõige kehvem tulemus.

46 protsenti vastajaist oli siiski rahul sellega, kuidas politsei kuritegevust ohjeldab ning see näitaja on Eestis 1990. aastatest saadik tõusnud. Siiski on see üks EL-i halvemaid politseiga rahuloleku näitajaid, võrreldav vaid Poola (46 protsenti) ja Portugaliga (45 protsenti).

Uuringus osales 18 Euroopa Liidu riiki — kõik vanad liikmesriigid ning Eesti, Poola ja Ungari.

Uuringut saab täies mahus lugeda The European Crime and Safety Survey kodulehelt.

Toimetas Aivar Õepa, PM online