Eesti elanikud näevad Euroopa Liiduga liitumise mõju kõige enam teedeehituses, majanduse üldises arengus ja tööhõives. ELi kuulumist peetakse ent eeskätt poliitikutele ja ametnikele kasulikuks.

Detsembri arvamusuuringu andmeil nimetati ELiga liitumise kõige selgemini ilmnenud mõjuks Eestile teedeehitust (38 protsenti), majandusarengut tervikuna (28 protsenti) ning tööhõivet (21 protsenti).

Samal teemal: Euroopa Liit toetab Eesti haldussüsteemi 142 miljoni krooniga Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu püsib kõrge Euroopa Liit lubab Eesti keskkonnale lisaraha Euroopa Liit parandab metsade kaitset

Uuringus küsiti ka arvamust selle kohta, kes on ELiga liitumisest kõige enam kasu saanud ja kelle huvid on seeläbi kõige enam kannatanud. Ennekõike usuvad elanikud, et liitu kuulumisest on kasu saanud ametnikud ja poliitikud (45 protsenti) ning noored (25 protsenti). Võrdselt viiendik leiavad, et kasu on saanud ettevõtjad ja Eesti elanikud tervikuna.

Liikmelisus võib elanike meelest eelkõige olla kahjustanud pensionäride (23 protsenti) ja põllumeeste (19 protsenti) huve. 21 protsenti elanikest ei leia, et liitu kuulumine kellegi huve kahjustaks ning 24 protsendil ei olnud ses küsimuses seisukohta.

Toetus Euroopa Liidule oli mullu detsembris samal tasemel septembri ja novembriga. Liikmelisust toetab 74 protsenti küsitletutest. Toetus on võrdne valimisealiste Eesti kodanike ja kõigi 15-74-aastaste vastajate seas. Oktoobris toetas ELi kuulumist rekordiliselt 78 protsenti kodanikest.

Suhtumises euro kasutuselevõttu olulisi muutusi ei ole. Euro kasutuselevõttu toetab 41 ja selle vastu on 47 protsenti kõigist küsitletuist.

Riigikantselei tellimusel TNS Emori läbiviidud uuringu käigus küsitleti 1001 Eesti elanikku vanuses 15-74, kellest 772 olid valimisealised Eesti Vabariigi kodanikud.

Toimetas Aivar Õepa, PM online