Kuus rahvast, kolm keelt, kolm usku. Sõda.
05.01.2007 00:01
Liisi Poll, toimetaja
Ennevanasti oli ühes Euroopa kolkas ilus riik Jugoslaavia, kus elas
kuus rahvast, kellel oli kokku kolm usku ja kolm keelt. Sõbralikult
elasid koos horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid, monte-
negrolased ja muslimid... |
| |
|
 |
Massihaud Vukovari lähedal, kuhu maeti 1991. aasta oktoobris Jugoslaavia sõjaväe poolt tapetud Horvaatia sõdurid ja tsiviilisikud.
Foto: SIPA/Scanpix |
|
|
| Nii algab horvaatia publitsisti Slavenka Drakulici raamat endise Jugoslaavia sõdade kurjategijate karistamisest. «Nad ei teeks kärbselegi liiga» kirjeldab rahvusvahelise tribunali istungite kaudu erinevaid elusaatusi, mille tagajärjeks kunagise vennasrahva liikmete tapmine, vägistamine, hävitamine. Inimsusvastased kuriteod, mille toimepanijatele ei saanudki tihti selgeks, milles nad süüdi mõisteti. Raske kohtumõistmine Drakulic kuulas Haagi kohtusaalis kurjategijate tunnistusi, Serbia hirmuvalitsejast Slobodan Milosevicist kuni käsutäitja Draen Erdemovicini. «Et kaasajooksiklust kohtunike ees õigustada, oli tal kilbile tõsta ainult argus,» kommenteerib Dra- kulic inimesi surma saatnud madalama sõjaväelase tegevust.Kirjeldatud on nii neid, kes päästikule vajutasid, kui neid, kes tsiviilelanikke autokastis minema saatsid. Oli neid, kes leidsid, et mosleminaiste vägistamine ei ole kuritegu, mille eest rahvusvahelise kohtu ees seista. Drakulic mõistab hukka kogu endise Jugoslaavia lõhestanud ja sõdima sundinud vägivalla ja kuriteod ning suhtub väga kriitiliselt probleemidesse, mis Horvaatias sõjakuritegudega seoses esile kerkisid praegu ei taha keegi mäletada, et endise Jugoslaavia konfliktis tegid õudseid tegusid peaaegu kõik osalised ja kohtumõistmine oma kodumaal on väga raske. Kurjus ja halastamatus Inimlikkust ja osavõtlikkust lisavad raamatule Drakulici enda mälestused näiteks mitmerahvuselisest kultuuride segamispaigast Sarajevost, õnnelikust linnast, kus üksteise kõrval elamine tundus eri päritoluga inimestele maailma loomulikem asi. Nii et muinasjutul Jugoslaaviast, millega raamat algab, on õnnetu lõpp. Sõdade vältimise retsepti see raamat ei anna ega püüa ka välja selgitada jõujooni, mis konfliktideni viisid. See polegi tähtis. Tähtsad on need lood sõjakuritegudest, sellest, kuidas poliitilised otsused väljenduvad vennatapus ja otsatus vägivallatsemises. Sellest, kuidas üksik inimene jõuab absoluutse kurjuse ja halastamatuseni. Nõnda toob raamat endise Jugoslaavia konflikti lähemale kui enamik lahingukirjeldusi või ajalooanalüüse. Drakulic räägib hingele lähedasest rahvast, kuid sõda muudab inimesi ühtmoodi kogu maailmas. Raamat Slavenka Drakulic «Nad ei teeks kärbselegi liiga. Sõjakurjategijad Haagi kohtus» tlk Karin Suursalu Loomingu Raamatukogu 2006 |
