| |
|
 |
Komissar Annika Lall Foto: Politsei |
 |
Eesti politseinik Tais: looduse vastu ei saa keegi
(15)
05.01.2005 19:36
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Postimehe ja Postimehe lugejate küsimustele vastas Tais Phuketis Eesti Politsei missioonil viibiv Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna komissar Annika Lall. Komissar Lall tegeleb tsunami tõttu hukkunud inimeste tuvastamisega. Vabandame kõigi lugejate ees, kelle küsimusele ei vastatud, kuid politseinike töö missioonil on pingeline.
Kui palju erineb sealne töö «päris» tööst siin Eestis? Spetsiifika kui selline on sama mis kodus, aga siin on mahud kardinaalselt teised. Kui suur on Teie hinnangul tõenäosus leida Tais kadunud kolme eestlast, kui hukkunute arv ulatub üle saja tuhande? Püüame anda endast parima, et teada saada nende saatus. Lootus neid leida jääb seni, kui töö käib. Kas ühishaudadesse maetud inimesed jäetaksegi tuvastamata või kavatsetakse need hauad kunagi üles kaevata? Ei oska hetkel kommenteerida. Kas teie hinnangul oleks mõistlik hukkunute tuvastamisele kuluv aeg ja vahendid kulutada hoopis ellujäänute abistamisele? See võiks ehk vältida epideemiaid ja edasisi surmasid. Kannatanute abistamine on ühtede inimeste suunitlus, hukkunutega tegelevad teiste erialade spetsialistid. Epideemiat kui sellist antud hetkel Tais ei esine. Samas tahab ka iga inimene, kelle lähedane on jäänud kadunuks teda leida, et oleks koht, kuhu hiljem minna ja küünal panna. Kuidas selline töö Teie enese psüühikale mõjub, mis emotsioonid tekivad, kui näete sellises mastaabis kurbust ja leina? Tundub, et kohalikud on leppinud sellega kui paratamatusega, sest looduse vastu ei saa keegi ja nüüd tõestas vesi, milline võim tal on. Meiega on kõik korras. Kas abistajaid endid varustav infrastruktuur on juba tööle saadud või peate millestki puudust tundma? Puudust ei tunne millestki, nt. Soomest on kaasas 40.000 liitrit vett, rosinaid jne. Varustus on normaalne. Infrastruktuur on töös. Millised on suhted kohalike elanikega, kas on tekkinud mingeid tõrkeid või arusaamatusi? Kohalikud on väga meeldivad inimesed, viisakad ja abivalmid. Mingeid tõrkeid nendega suhtlemises ei ole. Kas olete isiklikult märganud õnnetuse kuritarvitamisi, nagu marodööritsemine, pedofiilia jne? Ei ole täheldanud. Kuidas suhtuda «katastroofituristidesse,» kes sõidavad laastatud piirkondadesse puhtalt uudishimust? Nendes piirkondades on elatusallikaks turism, seega tuleb turistidega leppida. Kas tahate midagi öelda inimestele, kes teavad õnnetusest vaid ajakirjanduse vahendusel? Täna epideemia nendes piirkondades, kus meie oleme, puudub. Kõik on kontrolli all. Ranniku ääres olevad piirkonnad on saanud suurde kahjustuste osaliseks, kuid seda kõike juba taastatakse.
|