| |
|
 |
Andres ja Leili Taimla 2003. aasta veebruaris vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtul. |
|
Poliitiku kaksikelu tipnes naise enesetapuga
04.01.2005 00:01
Andrus Nilk
 Riigikogu liikme Andres Taimla kahe pere pidamist kannatanud abikaasa Leili valis uusaastaööl vabasurma ja end põlema pannud naist päästa püüdnud rahvaesindaja ravib haiglas põletushaavu.
Leili Taimla läks 1. jaanuari öösel kella kolme ajal Paides oma kodumaja lähedal tänavale, kallas end bensiiniga üle ja pani põlema. Raskeid põletushaavu saanud 57-aastane naine suri pühapäeval Järvamaa haiglas. Tragöödias väikesi põletusi saanud samaealine Andres Taimla lamas eile Tallinna haiglas. Lääne ringkonnaprokuröri Merike Lugna sõnul sai ta viga, püüdes abikaasat kustutada. «Aitasime tütrega nii palju kui suutsime,» lausus Reformierakonda kuuluv Andres Taimla. «Me ei märganud, kui ta majast välja hiilis.» Korduv enesetapukatse Andres Taimla sõnul oli abikaasa üritanud endalt varemgi elu võtta. Ta möönis, et naise psüühiline seisund oli viimasel ajal ebastabiilne. «Ma ei uskunud seda vaatamata arstide ütlustele,» nentis ta. Paide ühisgümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Leili Taimla elas väidetavalt valusalt üle mehe ülestunnistust, et tal on abieluvälisest suhtest sündinud kaks last. «Jah, mul on väljaspool abielu kaheksa- ja viieaastane poeg,» kinnitas Andres Taimla. «Ütlesin seda abikaasale kevadel, kuna see polnud [talle] sinnamaani teatavaks saanud. Poisid hakkasid mind üha rohkem vajama. Mu ülejäänud neli last on juba suured ja kodust lahkunud.» Andres Taimla sõnul jõudis ta abikaasaga kokkuleppele, et aitab oma poegi ja kohtub nendega kaks korda kuus. Ta lisas, et jätkas samal ajal oma tütarde toetamist. Mehe sõnul suhtus naine tema ülestunnistusse mõistvalt: «Ta sai aru, et pean teisi lapsi aitama. Meil on endalgi palju lapsi. Lubasin, et ei lahku kodust. Ma ei teinudki seda.» Mõni aasta tagasi võitles Leili Taimla vähiga. Lähedased on meenutanud, kuidas ta saunalaval leili visates vihaga karjatas: «Peksan haiguse kehast välja.» Tema elujõud jäi võitjaks. Kas mehe kaksikeluga ei suutnud naine oma hinges leppida? «Abikaasa oli maksimalist,» lausus haiglavoodis lamav Andres Taimla. Poliitikuelu löögi all Kümme aastat Reformierakonda kuulunud Taimla sai 2003. aastal Riigikokku asendusliikmena. Ta oli ka Riigikogu eelmise ja üle-eelmise koosseisu liige. Varem töötas ta Paide linnavolikogu esimehe ja Järva abimaavanemana. «Et see [peretragöödia] mu poliitilist karjääri mõjutab, on selge,» kinnitas Taimla, täpsustamata, kas ta loobub parlamendikohast. Reformierakonna avalike suhete juhi Urmas Krulli sõnul on ennatlik arutleda peretragöödia mõju üle Andres Taimla poliitikukarjäärile. «Las mees saab terveks, siis vaatame edasi,» ütles ta. Ka ei pidanud Krull võimalikuks kommenteerida Riigikogu liikme eraellu puutuvaid seiku. Erakonnakaaslaste sõnul vaevas Andres Taimlat kahe pere pidamisest tekkinud konfliktne olukord. Ta pihtis sellest ka mõnele lähedasemale inimesele, tundes endal süüd. Jõululaupäeval nähti sportlikku eluviisi hindavaid Andres ja Leili Taimlat kodulinnas sörkimas. 30. detsembril viibisid nad koos Tallinnas Rocca al Mare suurhallis spordiaasta lõpupeol. Arvamus Aita Keerberg, psühholoog Kõrvalsuhetel on kalduvus varem või hiljem avalikuks tulla. Kuidas petetud pool selle teadmise vastu võtab, on aga sõltuvalt inimesest erinev. Ratsionaalsele inimesele on tõde, olgu see kui tahes valus, teadmatusest parem. Tema näeb selles võimalust oma edasist elu paremini suunata. Suhtest rohkem sõltuvale inimesele tekitab see aga tõsise kriisi, tema jaoks on partneri reetmine hirmus kaotus ja osa ei tulegi sellise kaotusega toime. Seetõttu olen seda meelt, et õigem ja tervem on suhe lõpetada enne, kui sellise olukorraga silmitsi seistakse, sest kõige jubedam on teadasaamine, et sind on teise vastu välja vahetatud, et sa ei kõlvanud. Kokkulepped jätkata kooselu vaatamata kõrvalsuhtele ei ole haruldased ja põhjuseks võivad olla nii töö kui ühised lapsed. Teine küsimus on see, kuidas see kokkulepe tegelikult töötab ja kas mõlemad selle ka välja kannatavad. Sellises olukorras kehtib armastuse ebavõrdsuse hirmus seadus, et alati tahab üks suhet rohkem ja kannatab rohkem, kui ühed või teised kvaliteedid kooselus puuduvad. Psühholoogi töös ei ole harvad ka juhtumid, kus üks partneritest räägib kas otse või kaudselt enesetapust. On inimesi, kelle suhtest sõltuvus on niivõrd suur, et nad ei suudagi muud lahendust näha. Tegelikult ei soovi nad ennast tappa, vaid nad ei suuda niimoodi edasi elada. Enesetapp aga võtab kõik võimalused midagi selgitada, andeks paluda. See on meeleheitlik tegu, aga ka kohutav kättemaks ja karistus.
|
Tee koduleheks
