«Oleme harjunud õpetajat ja kooli näägutama kõigi ühiskonna hädade pärast – olgu selleks vägivald, kuritegevus, abielulahutused, liiklusõnnetused või tulekahjud,» rääkis Kreitzberg.

«Tegelikult tulevad ühiskonna hädad robinal kooliuksest sisse sellesama eluvaate pärast, mis on õpetajad jätnud seisundisse, kus nad ei olnud isegi nõukogude ajal. Kõik me oskame õpetajalt küsida rohkem kui mahub kahekümne nelja tunni sisse, aga vastu oleme valmis andma vaid kuupalga, mis kulub nädala-paariga,» kirjeldas ta praegu täna hariduses valitsevat olukorda.

Samal teemal: Haridusminister: direktor vastutab õpetajate eest (149) Streik algas peaministri sekkumisest hoolimata (46)

Millegipärast on Kreitzbergi sõnul kerge rääkida sellest, et riik kompenseerib veinitootjatele sellest samast riigieelarvest, kust tulevad õpetajate palgad, aktsiisitõusust laekumata jääva tulu, laevakompaniidele tax-freest saamata jäänud tulud ning vabastab ettevõtted tulumaksust, kingib kõrgepalgalistele tulumaksu alandamisega tuhandeid, võttes õpetajalt võimaluse saada juurde mõned sajad kroonid.

«Ja äärmiselt raske on millegipärast teha seda, mida Eesti riik suutis 20-ndatel, kui õpetaja palk seoti riigi keskmise palgaga ja indekseeriti kaks korda aastas ümber, et see ei kukuks allapoole sellest, mida TALO praegu nõuab,» märkis Kreitzberg.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.79