| |
|
 |
Alistanud haigushoo, tuli Andrus Värnik maailmameistriks ja tegi salto. Foto: epa/SCANPIX |
 |
Värnik: haigushoog tabas mind ka neli tundi enne MMi finaali!
(15)
03.11.2005 00:01
Deivil Tserp, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
«Maailmameistrivõistlustel tabas haigushoog mind ka neli tundi enne finaali,»
tunnistas odaviskaja Andrus Värnik ligi kolm kuud pärast kullavõitu. «See oli
viimane piisk karikasse,» lisas ta.
Juba Helsingi maailmameistrivõistluste eel keeruliste terviseprobleemide küüsis vaevelnud Värnik võttis neli tundi enne finaali tabanud äkilise haigushoo leevendamiseks tableti, mis muutis ta täiesti uimaseks ja jõuetuks. «Samamoodi juhtus pärast MMi, kui võistlesin Tallinnas, ja viskasin 72 meetrit,» ütles Värnik. «MMil tulin raskest olukorrast välja. Olen uhke selle üle, et mul on väga suur võitlustahe. Vastasel juhul jäänuksin kümnendaks.» Ravimite üledoos Värnikule Helsingis toeks olnud sarmikas sõber Kairi kinnitas, et tulevane maailmameister oli veel mõni tund enne MMi viletsas seisus. «Andrus ei suutnud korralikult püstigi seista. Ta ütles – lähme koju,» sedastas piiga. Mõni päev pärast kullavõiduga kulmineerunud juhtumit kuulis Värnik, et isegi tema rahuliku meelega treener Heino Puuste oli Kairile ärevalt lausunud: «Nüüd on kõik läbi, enam ei õnnestu asja päästa.» Ent odamehe jõud taastus. Värniku kinnitusel pelutas teda teadmine, et haigushoog võib rünnata keset võistlustki. «Mõtlesin, et kui terviserike staadionil tekib, olen läinud mees,» mõtiskles rängas vihmasajus ja tuultemöllus triumfeerinu. MMi järel erinevates haiglates uuringutel käies jõudis 27-aastane Värnik koos tohtritega seisukohale, et laastava hoobi virutas ta endale 2004. aastal olümpia eel, kui üritas võimalikult kiiresti jalavigastusest terveneda. «Toona tekkis ravimite üledoos,» arutles Värnik. «Selge, et kahe ja poole nädalaga pole võimalik traumast paraneda, selleks kulub rohkem aega. Ma ei süüdista kedagi. Ometi seadsime olümpia kuldmedali nimel elu ohtu.» Tervis kõige tähtsam Esimest karmi haigushoogu koges Värnik 2004. aasta augustis, kui ta enne Ateena olümpiat Käärikul harjutas. Ta ei saanud enam korralikult hingata. Värnikut turgutasid ametivennad eesotsas kettaheitja Aleksander Tammertiga. Hinge vaakunud Värnik toimetati Tartusse intensiivraviosakonda. «Olukorra tõsidust iseloomustab väga hästi Sassi (Tammert – toim.) naljaga pooleks öeldud lause, kui mehed hakkasid mind teisele korrusele palatisse viima,» sõnas ta. «Sass ütles: «Mehed, viime Andrust ikka pea, mitte jalad ees, ta on ju veel elus!»» jätkas Värnik ajaratta kruttimist. «Kuigi tundsin end eriti halvasti, pulss peksis 220 lööki minutis, tuli mul tol hetkel kerge naeratus huulile.» Pärast seda õnneliku lõpuga augustipäeva on Värnik leppinud teadmisega, et ravimite üledoosist «segaseks läinud organism» võib üllatada, kui ise heaks arvab. «Võistluste lähenedes on oht kõige suurem, sest pinged kasvavad.» Tulevikus peabki Värnik tähtsaimaks tervise eest hoolitsemist. MMi-järgsed uuringud näitasid, et allergiahooge võivad tekitada mitmed puu- ja juurviljad. Eesti rekordimehel ei soovitata süüa näiteks õunu, mureleid ja porgandeid. Värnikule meeldib, et sõbrad ja tuttavad on hakanud teda üha rohkem mõistma. «Kui Kairiga tuttavaks sain, oli mu rekord 82.16. 2001. aastal ei saanud oda korralikult lendama. Siis ta arvas, et võib-olla see ongi mu lagi,» nentis ta. «Toona solvusin Kairi arvamuse peale,» lisas Värnik,
kelle rekord on 87.83. «Ütlesin, et ta ei tea spordist mitte midagi. Praegu usub
aga Kairi, et olen võimeline ületama isegi Jan Železnyle kuuluva maailmarekordi
98.48.»
Värnik
võttis pika puhkuse Hooaja järel võttis Andrus Värnik pika puhkuse, mis kestab siiani. «Olen vaid metsajooksu harrastanud,» ütles ta. «Kuid praegu juba tunnen, et hing ihkab jälle kõva tööd.» Ka eelmisel sügisel alustas Värnik ettevalmistust hilja. «Tugevalt hakkasin rassima alles detsembri keskel,» sõnas ta. «Ma ei valmistu ju sisehooajaks, pikk talv on veel ees.» Järgmine aasta on Värniku hinnangul tänavusest natukene kergem. Antslast pärit atleet tahab triumfeerida Euroopa meistrivõistlustel, Kuldliiga ei ole tema jaoks eriti oluline. Kaugemasse tulevikku kiigates on Värnikul suured eesmärgid. «Üks meie kettaheitja tegi projekti 75+. Mina tahan teha tiimi 95+5,» rääkis 27-aastane sportlane. Olümpiavõidu suunas kavatseb Värnik rühkida koos seniste abilistega – treener Heino Puuste, mänedžer Aivar Karotamme ja massöör Eero Kiidliga. «Võtan tiimi ees mütsi maha, üksi poleks ma kõike taluda suutnud.» (PM)
|