Tuuleturbiine peetakse õigustatult
keskkonnasõbralikuks vahendiks maailma fossiilkütusesõltuvuse vähendamisel, kuid
suurtel, sadade ja tuhandete tuulikutega tuuleparkidel ka arvestatavad
varjuküljed, vahendab Roheline Värav.
Tuhanded tiivikud nimelt hakkavad tööle «mikserina»
mis senisele õhuvoogude liikumisele sootuks teise suuna võib anda.
USA
Princetoni ülikooli teadlased dr. Somnath Baidya Roy juhtimisel modelleerisid
hüpoteetilise hiigeltuulejaama Oklahomasse, Great Plainsi.
Journal of
Geophysical Researchis avaldatud uurimistulemustest ilmneb selgesti, et
tuhandete tuuleturbiinide töö mõjutab kohalikku ilma: pöörlevad tiivikud toovad
maalähedastesse õhukihtidesse soojemat ja kuivemat õhku.
Põhjuseks on
pöörlemisest tingitud õhukeerised.
Simuleeritud tuulejaamas «töötas»
10.000 tuuleturbiini. Piirkonnas, kuhu tuulejaam modelleeriti, esineb pidev
öötuul, mis eraldab maalähedase jaheda ja niiske õhu ning kõrgema, kuivema ja
soojema õhu. Tiivikute tekitatav õhukeeris hävitaks selle eraldusjoone.
Õhukihtide senise jaotuse muutumine viiks piirkonnas oluliste
ilmamuutusteni, mis sarnanevad suurte alade metsatustamisele järgnenuile.
Üks ilmamuutuse sümptomeid oleks siin-seal sagenevad hoovihmad.
Teadlased tunnistavad, et muidugi on arvutimudeliga raske midagi
tegeliku ilma kohta öelda.
Selge aga peaks olema, et enne suurte
tuulejaamade rajamist tuleks kõik sellega kaasnevad keskkonnariskid ja nende
maandamine korralikult läbi mõelda.
Väikesed, isegi kuni saja tuulikuga,
tuulepargid seniseil andmeil ilmale mingit mõju ei avalda.
Tuuleparke on
kritiseeritud ka nende võimaliku mõju tõttu lindude rändele ja ka tuulikute
tekitatava vibratsiooni tõttu.