|
Taotluses tõi president Rüütel välja, et Eesti Vabariigi omandireformi aluste
seaduse § 7 lõike 3 tunnistas riigikohtu üldkogu oma 2002. aasta 28. oktoobri
otsusega vastuolus olevaks põhiseaduse § 13 lõikega 2 ja §-ga 14 nende
koostoimes ning kohustas seadusandjat viima sätte kooskõlla õigusselguse
põhimõttega, teatas presidendi kantselei.
Riigikohtu otsuses märgiti, et õigusselgusetusega on tegemist siis, kui
ühtedele inimestele antakse lootus vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ja
teistele säilitatakse ebamäärane väljavaade võimaluse kohta erastada kasutatavat
vara.
Riigikohtu üldkogu 2002. aasta otsuses toodud seisukoha alusel peab
seadusandja õigusselgusetuse ületamiseks andma asjakohase õigusliku
regulatsiooni ja kuni seda ei viida kooskõlla õigusselguse põhimõttega, ei saa
otsustada ümberasunutele kuulunud vara tagastamist või kompenseerimist ega
erastada vara.
Samuti leidis riigipea, et riigikogu ei ole vastuvõetud seaduses kehtestanud
regulatsiooni tegutsemiseks omandireformi kohustatud subjektidele olukorras,
kus omandireformi aluste seaduse § 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
«Samuti ei saa tegutsemiseks selget õiguslikku regulatsiooni kohalikud
omavalitsused, kellele Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 5 alusel
on määratud pädevus teha omandireformi läbiviimisel vaid seaduses ja seaduse
alusel vabariigi valitsuse poolt ettenähtud toiminguid,» märkis Rüütel.
Omandireformi sisu omandireformi aluste seaduse § 5 tähenduses ei piirdu vaid
õigustatud subjektide hulka arvatud isikute avalduste läbivaatamisega ja otsuste
vastuvõtmisega, leidis riigipea.
Sellele järgnevad õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektidele
tagastamise,
kompenseerimise või üürnikele erastamisega seotud toimingud
eeldavad
seadusandlikku regulatsiooni olemasolu.
«Samas kuuluvad omandireformi reguleerivad seadused Eesti terviklikku
õigussüsteemi, nende muudatused peavad arvestama õiguskorras toimunud muudatusi
ning olema kooskõlas põhiseadusega.»
Antud seisukohale on asunud ka riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegium oma 1998. aasta 30. septembri otsuses.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
