Välisministeerium annab pool miljonit krooni ÜRO põlisrahvaste fondidele 04.10.2006 19:31
Välisministeerium otsustas vabatahtliku annetusena toetada kokku 500 000
krooniga ÜRO põlisrahvaste fondi, ÜRO põlisrahvaste kümneaastaku fondi ja ÜRO
põlisrahvaste foorumi tegevust.
Välisminister Urmas Paet. Foto: Peeter Langovits
Välisminister Urmas Paet allkirjastas käskkirja, mille
järgi eraldatakse kõnealune summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja
humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.
Ministeeriumi pressitalituse teatel on Eesti toetanud ÜRO põlisrahvaste
fondi ja ÜRO põlisrahvaste kümneaastakufondi tegevust alates 1996. aastast.
Põlisrahvaste fondi eesmärk on toetada põlisrahvaste organisatsioonide ja
kogukondade osalemist erinevate põlisrahvaste olukorda käsitlevate töögruppide
töös.
Põlisrahvaste kümneaastaku fondi eesmärk on rahastada põlisrahvaste õiguste
kaitseks läbiviidavaid projekte. Põlisrahvaste foorumi temaatika hõlmab
põlisrahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut, nende kultuuri-, haridus- ja
tervisealaseid õigusi ning inimõigusi.
Põlisrahvaste foorum on nõuandva õigusega organ ÜRO Majandus- ja
Sotsiaalnõukogu juures.
Eelmainitud fondide ja foorumi tegevus aitab kaasa põlisrahvaste
organisatsioonide võrgustike moodustumisele, põlisrahvaste enesemääramisõiguse
ja iseolemise toetamisele ning põlisrahvaste keelte, kultuuri ja identiteedi
säilimisele.
Arengu- ja humanitaarabi vahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2006.
aastal 15 miljonit krooni.
Peeter Volkonski kirjutab, et kirjutamata seaduste väänamine on meisse samamoodi sisse kasvatatud nagu mujal kirjutamata seaduste austamine. Igaüks saab teise peale näidata, et ära õienda, nii lihtsalt tehakse.
Eesti Raadio juhatuse liige Sulev Valner võitleb avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse eest. Kultuuriminister Raivo Palmaru pahandab sellesama ringhäälinguga, et sõltumatust polevat ollagi. Milles siis asi, küsib Erki Nestor.
Džohhar Dudajevi perele Eesti kodakondsuse andmine toob teravalt esile küsimuse, kas lähtuda välispoliitikas idealismist või realismist, tõdeb Erkki Bahovski. Kuigi Venemaal pole Dudajevite pere vastu otseselt pretensioone, saaks sellest Moskvale siiski välispoliitiline kaart, mida sobival hetkel välja käia.