Miks te otsustasite tulla poliitikasse selle asemel, et juhtida Eesti parimat Ülikooli?
Olen Eesti poliitikat jälginud viimase 14 aasta jooksul ja osalenud valitsuses parteitu ministrina. Tänasel päeval näen Eesti ühiskondlik-poliitilises elus arengutendentse, mida pean mitte lihtsalt murettekitavateks ka Eesti demokraatiale ohtlikuks. Nendele probleemidele on juhtinud väga selgelt tähelepanu õiguskantsler Allar Jõks. Minu otsus panna maha rektoriamet, mida olen kaheksa ja pool aastat pidanud on tingitud arusaamisest, et nendele arengutele tuleb vastu seista ja ma ei saa selles protsessis jääda kõrvaltvaatajaks. Olen veendunud, et Tartu Ülikool tugeva asutusena suudab oma eesmärki täita ka teise rektori juhtimisel.
Kas teile ei tundu, et erakonnast, kes nõustub endale peaministri kandidaadiks valima uustulnuka nagu teie ju vaieldamatult olete, ei jää selle tulemusena natuke nadi mulje? Kuidas valijad sellesse suhtuksid?
Niisugune mulje võib jääda, ent võib lähtuda ka seisukohast, et kaks tugevat erakonda, millel on ajaloolisel põhjusel ka palju erinevusi, leiavad optimaalse tee erakondade ühendamiseks ja tugevamana valimistele vastuminekuks just väljastpoolt toodud liidriga. Julgeksin seda võrrelda maailma ühe vanima, Oxfordi ülikooli otsusega, kes vaatamata oma rikkalikule akadeemilisele koosseisule, pidas vajalikuks tuua ülikooli etteotsa ettevõtlustaustaga rektor Austraaliast. Usun, et valijad toetavad sammu, mis näitab ühenderakonda avatuna ning uutele liikmetele ja ideedele vastuvõtlikuna.
Olete nõustunud saama uue ühendpartei peaministrikandidaadiks. Mida teete siis, kui Isamaa ja Res Publica Liit pärast valimisi ei saagi võimalust valitsust moodustada? Kas olete nõus väitega, et kui tippteadlane on oma erialalt aastaid ära, on tal pea võimatu tippu naasta? Kuidas hindate oma võimalusi?
Ma ei näe mingit traagikat selles, kui Isamaa ja Res Publica Liit ei saa valitsust moodustada ega isegi mitte selles, kui peaks jäädama koalitsiooni. Poliitikas kaasalöömine saab olla tõsiseltvõetav vaid siis, kui ollakse valmis ka raskustest jagusaamiseks. Tänapäeva tippteadus on väga konkurentsitihe. 14 aastat tagasi nõustudes ülikooli prorektori ametiga andsin ma endale aru, et see tähendab maailma tipptasemel teadusest loobumist. Ma ei ole seda otsust kahetsenud ja leian, et suudan oma kogemusi ja võimeid rakendada seal, kus seda vajatakse, ka väljaspool tippteadust.
Mida teete siis, kui selgub, et teil reaalselt valijate hulgas toetajaid on väga vähe?
Kui toetus langeb alla kriitilise piiri tuleb tõsiselt peeglisse vaadata ja küsida endalt, mida oled valesti teinud. Samas ei tähtsustaks ma üle oma esimesi eelseisvaid Riigikogu valimisi, vaid leian, et tegeliku hinnangu annavad valijad mulle pärast seda, kui mulle on antud võimalus oma vaateid ja lubadusi teoks teha, seega siis ülejärgmistel valimistel.
Kas olete nõus, et ühiskonnas olevad probleemid tulenevad halbadest seadustest ja kõrghariduse, ka teaduse madalast tasemest, ehk n.n. kala hakkab mädanema peast?
Jagan seisukohta, et paljud meie ühiskondlikud probleemid ei ole tingitud mitte niivõrd halbadest inimestest või sise- ja välisvaenlastest, vaid pigem meie oskamatusest ja suutmatusest oma riiki niisugusena üles ehitada nagu me seda ideaalis sooviksime. Osa probleemidest tulenebki ebakvaliteetsetest seadustest ja nende rakendamisest, see omakorda seadusloome ja sealt hariduse puudujääkidest. Samas tean, et Eesti hariduse, s.h. kõrghariduse ja teaduse tase on vähemasti Kesk- ja Ida Euroopa riikidega võrreldes üsna heal tasemel ja meil ei ole seda põhjust häbeneda. Vahest peaksime seda kompetentsi hoopiski enam seadusloomesse kaasama.
Miks olete selle vastu, et president valitaks otse, rahva poolt?
Ma ei ole vastu. Küll olen seisukohal, et koos otsevalimiste seadustamisega vajaks muutmist ka presidendi volituste ulatus ja selles kokkuleppele jõudmine on poliitiliselt väga keeruline.
Kas tunnistate, et kõrgem võim Eestis kuulub mitte rahva enamusele, vaid teatud parteide juhtkondadele? Seda sellepärast, et 1. parteide juhtkonnad valivad välja presidendikandidaadid oma tagatubades ja edasine oleneb parteide juhtide poolt antud käsust, kelle poolt hääletada 2. Riigikogusse ei saa pärast valimisi mitte kõige rohkem hääli saanud isikud, vaid neile antud hääled kantakse üle parteide valimisnimekirjades esimestel kohtadel olevatele parteiliikmetele. 3. Valimistele tullakse täiesti teadlikult oma parteikaaslastele hääli koguma, hiljem ise loobudes.
Jagan osaliselt seisukohta, et põhiseaduse kaudu rahva kätte antud kõrgem võim on kohati sealt võõrandunud või võõrandatud. Mil määral on selleks võimaluse andnud teie poolt määratud kolm probleemi on keerulisem. On selge, et debatt presidendivalimiste põhimõtete, aga ka riigikogu valimiste põhimõtete ja peibutuspartide lubatavuses seisab avalikkusel ees. Samas on selge, et parlamentaarset demokraatiat teostatksegi erakondade kaudu - see tõdemus oli ka minu erakonnastumise otsuse taga.
Kirjutate Virumaa Teatajas, et teid kallutas erakonnaga liitumisotsust tegema Res Publica siiras ja jõuline pürgimine avatuma ja läbipaistvama kodanikuühiskonna poole, mis on lähedane teie maailmavaatele. See on ka minu arvates üllas eesmärk, kuid ma tahaks teilt küsida, missugused märgid tänasel päeval räägivad teie sellise hinnangu kasuks?
Paljud Eesti inimesed andsid eelmistel Riigikoguvalimistel oma hääle Res Publicale lootuses, et uue poliitika lubadus realiseerub lähitulevikus. Ka mina tegin seda ja täna oleme sunnitud tunnistama, et erakond jäi kõrgelennulistele lubadustele alla. Ometi, olen veendunud, et Res Publica erakonna valdav enamus püstitas eesmärgi ning töötas selle nimel siiralt ja ausalt. Meil ei ole õigust seda püstitatud eemärki vaatamata tagasilöökidele maha matta, vaid me peame tehtud vigadest õppima ja selle eesmärgi nimel jätkuvalt pingutama.
Pooldate avatust. Väga hea! Isamaaliidus ja ka Res Publicas on aga sisemiselt küllaltki palju intriige ja korralagedust ning seda põhjusel, et erakonnad ei ole suvatsenud oma tegevust eriti palju reguleerida. Näiteks ei peeta vajalikuks kehtestada ühtseid reegleid riigikogu valimisnimekirjade koostamiseks, mis toob loomulikult kaasa asjatuid nääklemisi tühistes asjades. Kas te arvate, et tulete oma napi poliitilise kogemusega sellises keskkonnas toime ja mida on teil plaanis ette võtta selleks, et erakonna tegevus oleks kultuursem, ettearvatavam - et liikmete õigustatud ootused oleks reaalsed?
Meie suhteliselt noores erakonnakultuuris on palju probleeme, ju ka neid, millele teie viitate. Ega erakonnakulutuur saa palju erineda üldisest poliitilisest kultuurist -- nii nagu eesti demokraatias on vajakajäämisi, on ka eesti erakondadedemokraatias siseprobleeme, mis vajavad lahendamist. Vähetähtis ei ole siinjuures ka asjaolu, et Res Publica on tõenäoliselt esimene erakond, kes parteisisese demokraatia ülesehitamisele ja otsustusmehhanismide läbipaistvamaks muutmisele on osutanud sihikindlat tähelepanu. Töö selles osas jätkub päris kindlasti.
Peate te oma isiksust tõesti nii tugevaks, et "loodate" muuta- murda- "reformida" Isamaaliidu ja ResPublica stagnastunult küüniliste juhtide vastupanu: elik kujundada Eestis esimese! avatud kodanikühiskonna põhimõtteid järgiva ja demokraatliku erakonna?
Pean tõepoolest Eesti jaoks esmaoluliseks avatud kodanikuühiskonna ülesehitamist ja loomulikult laienevad need põhimõtted ka erakonna ülesehitamise peale. Ma ei arva, et selleks tuleb midagi või kedagi tingimata murda, paljud olemasolevad probleemid tuleb erakonnasiseselt endale teadvustada ja leida ühine lahendus. Mind on aastad suure ja keeruka organisatsiooni juhina karastanud ja õpetanud - loodan, et jätkub ka tugevust.
Kas oleks mõeldav luua ülikoolide juurde kunstiteaduse diplomiõpe ja kraadiõpe loomefilosoofia ja tunnetusteooria valdkonda käsitlevate distsipliinide lähendamiseks kunstiga tegelevatele ringkondadele nende ühiskondliku tähtsuse suurendamiseks? Või on kõik vajalik tehtud ja meie kunstiteadus on väga kõrgel maailmatasemel ja kunstifilosoofial pole vaja nii tähtsat kohta Eesti akadeemilisel väljal?
Kunstiteadus on teadmiste oluline osa ja seda on edendatud nii Eesti Kunstiakadeemias kui Tartu Ülikoolis. Kitsamate erialade jõuline väljaarendamine sõltub paljuski mitte üksnes ülikoolide tahtest, vaid eelkõige motiveeritud ja tugevate liidrite olemasolust. Kui niisugused silmapiirile kerkivad, peaks ülikoolid neid kindlasti toetama.
Miks eelistate proportsionaalset tulumaksu? Kas õiglasem ei oleks astmeline tulumaks, s.t. et väga suuri kasumeid saavad inimesed maksaksid suurema protsendiga tulumaksu kui keskmise ja keskmisest madalama palgaga töötegijad. Kõigil ei ole ju võrdseid võimalusi (tervis, tutvused, looduse poolt antud anded ja omadused, ka vanemate materiaalne kindlustatus jne.) ja lõppude lõpuks on ju kõik tööd vajalikud.
Eestis täna kehtiv nn proportsionaalne tulumaks on ennast seni õigustanud. Lähemal vaatlemisel näeme, et ka praegune tulumaks ei ole proportsionaalne. Oleme kehtestanud tulumaksuvaba miinimumi ja alles keskmistest suuremate sissetulekute juures jõuab tegelik tulumaksumäär praeguse kehtestatud määrani. Toetan seisukohta, mille kohaselt tulumaksuvaba miinimum võiks tõusta miinimumpalga tasemele.
Missugused on teiepoolsed ettepanekud alkoholiprobleemi lahendamiseks Eestis? Kas oleksite nõus plaanitava öise alkoholimüügi keelguga?
Toetan samme, mis on suunatud alkoholitarbimise piiramisele Eestis. Öise alkoholimüügi keeldu pean põhjendatuks, samuti leian, et rangemalt tuleks suhtuda alkoholireklaami vohamisse.
Kuidas lahendaksite pronkssõduri probleemi?
Pronkssõduri probleem tuleb lahendada rahulikult, kõiki osapooli ära kuulates, aga enesekindlalt ja iseseisvale riigile väärikalt. Pronkssõduri koht tema tänases funktsioonis ei ole Tõnismäel.
Kes on teie hinnangul Gruusia-konfliktis süüdi?
Põhiprobleemiks on asjaolu, et Venemaa poliitika ja eriti tema nn lähivälismaa poliitika ei ole vabanenud oma ajaloolistest suurriiklikest ambitsioonidest.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi juhtimises on olnud palju meelevaldseid kontseptsioone, eufooriatki. Kas teil täppisteadlasena on olemas oma nägemus Eesti Vabariigi kui terviku juhtimisest selles muutuvas maailmas?
Eesti taasiseseisvumise alguses oli oluline visioon ja usk valitud tee õigsusesse koos poliitilise otsusega panustada vabade kodanike ettevõtlikkusse, mida ei ahista riiklik regulatsioon. See on end õigustanud ja oluline on olnud ka Isamaaliidu ja Mart Laari panus. Eesti anno 2006 on palju keerulisem - lihtsaid lahendusi enam pole ja peame pürgima eelkõige suurema koostöö poole nii erinevate ministeeriumide ning kodu ja välismaiste ettevõtjate kui ka Eesti ja teiste riikide vahel. Oluliselt enam kui seni tuleb riigi juhtimisse kaasata poliitikavälist kompetentsi olgu selleks teadlased või eksperdid, kutse- või loomeliidud.
Kui olete Eesti vabariigi peaminister, kas elustaksite haldusreformi? Mart Laar nimetas selle peatumist üheks oma ebaõnnestumiseks.
Haldusterritoriaalne ümberkorraldus EV-s on hädavajalik. Loodame, et see teema, mis takerdus erakondlikesse erihuvidesse, saab uue hoo Riigikogu eelseisval perioodil.
Kas peate paljude eluvaldkondade sundparteistamist nii suureks probleemiks, et astuda selle vastu seaduse jõul? Näiteks keelustades partei liikmete kandideerimise ja töötamise mõnedel juhtivatel ametikohtadel.
Sundparteistamine ja ametnike parteiline mõjutamine on probleem, veelgi suurem probleem on aga erinevates vormides tuntav kaudne surve parteipoliitiliselt määratlemata juhtidele, mis koos sundparteistmisega kujutab otsest ohtu demokraatiale. Olukorra muutmiseks ei piisa üksnes seadustest, vajalik on laiapõhjaline sallimatus niisuguste sammude suhtes ja valmisoleks sellele avalikult vastu astuda. Piirangute seadustamisel tuleb siiski tingimusteta jälgida põhiseaduslikke printsiipe ja selles sätestatud vabadusi.
Mart Laar siunab oma intervjuudes pea kõiki poliitilisi erakondi. Mulle tundub, et sedapidi võib teil sügisel keerukas olla vaatamata kobedale valimistulemusele valitsuskaaslast leida. Kuidas teie Eesti poliitikas tegutsevaid erakondi hindate?
Ju oleme ajaloolistel põhjustel veidi erinevad. Mina olen pigem seisukohal, et Eesti poliitikas on erakondlikku vastandumist liiga palju kui liiga vähe. Ma ei ole veendunud, et nende poliitiliste vastandumiste taga on alati põhimõttelised objektiivsed eriarvamused ühiskonnas tervikuna. Loodan väga, et Isamaa ja Res Publica suudab valijale pakkuda eelkõige positiivset tulevikkuvaatavat alternatiivi ja näha selle realiseerimises võimalikke koostööpartnereid teiste erakondade hulgas. Hoiduksin erakondadele hinnangu langetamisest, seda teevad minust palju paremini valijad. Mulle on mõnegi erakonna sammud äärmiselt vastuvõtmatud, ent ma jaga seisukohta, mis jaotab Eesti erakonnamaastikku ühemõtteliselt valgeteks ja mustadeks lammasteks.
Kas olete seda meelt, et vene keele uurimist ja õpetamist praeguses mahus peaks rahvuskõrgkoolis jätkama ja isegi sponsoreerima teiste erialade poolt (struktuurireformi käigus on olnud tõsiselt juttu näiteks liitumisest eesti filoloogiaga)?
Vene keel ja kultuur kuuluvad lahutamatult ühte teiste Euroopa keelte ja kultuuridega ning nende tundmine kuulub tänapäevase euroopaliku hariduse hulka.
Mart Laari kaaskond likvideeris omal ajal Isamaaliidus kõik Laariga opositsioonis olnud ühendused, nagu näiteks Rahvuslaste Ühenduse ja Kristlik-Demokraatliku Ühenduse (nende liikmeid suruti või heideti parteist välja; hääletati valimisnimekirjades madalamatele kohtadele süüdistatuna Laari-vastasuses, sotsiaalse turumajanduse toetamises jne, jne), kartes parteisisest konkurentsi. Kuidas on teie konkurentsitaluvusega? Kas plaanite sarnaselt nn laarlastega repressioone erakonna sees nende vastu, kes teiega opositsioonis juhtuvad olema?
Erinevad vaated ega isegi opositsioon ei tohi olla takistuseks ei erakonna ega riigi tasemel koostööle. Eestis on liigvähe koostöökultuuri. Mul on ülikoolist suurepärane koostöö oma valimisoponendi professor Birute Klaasiga, kelle ma palusin oma meeskonda. Edukaks juhtimiseks pole midagi kasulikumat ausast oponendist, sest seal saad parimini teada oma nõrkustest.
Kuidas hindate Tartu Ülikooli hetkeseisu võrreldes teiste Eesti ja välismaa ülikoolidega?
Hindan Tartu Ülikooli hetkeseisu heaks ja ehkki me ei kuulu maailma ega hetkel ka Euroopa juhtivate ülikoolide hulka , oleme viimase 15-20 aasta jooksul kindlasti läbi teinud silmapaistva arengutee ning võime vähemasti Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide saatusekaaslaste hulgas pidada end tippu kuuluvaks.
Millal võiks TÜ jõuda Euroopa TOP 100 ülikooli hulka?
Oleme selle ambitsioonika eesmärgi seadnud Tartu Ülikooli arengukavasse. See eesmärk on meile ka jõukohane, ent ainult koos avaliku toetusega, mis looks selle eesmärgi saavutamiseks teistega võrdsed tingimused. Aastaks 2015.
Mis saab Tartu Ülikoolist ca 5 aasta pärast, kui Eesti keskkoolilõpetajate arv järsult langeb?
Oleme langusest teadlikud ja selleks ka valmistunud. Ilmselt langeb ka Tartu Ülikooli üliõpilaste arv tänaselt 19 000lt 12-14000ni. Oleme seda meelt, et ülikoolis peab kasvama väliüliõpilaste arv, ehkki rahvusülikoolina näeme oma missiooni eelkõige eestikeelse kõrghariduse ja teaduse edendamises.
Millal võiks teostuda see, et TÜ professor saaks 4, dotsent/vanemteadur 3 ja lektor/teadur 2 Eesti keskmist palka, nagu TÜ on välja lubanud? Praegu on mõned teaduskonnad juba sunnitud inimesi viima madalamale kohale või osalise koormusega tööle (kuigi nende tööülesanded ja tegelik koormus ei muutu), kuna ei suuda täiskoha miinimumi (mis on mitmekordetest keskmistest veel kaugel) välja maksta.
Ülikooli palgaeesmärk on kahjuks osutunud meile ülejõukäivaks. Oleme olulisel määral suurendanud ülikooli tulusid erasektorist ja mitmesugustest rahvusvahelistest allikatest ning sellel teel liikudes oleme vähemasti suutnud säilitada ülikooli palkade taseme Eesti keskmise suhtes. Riigipoolne toetus ülikooliharidusele on langenud 80%lt 35%le ja selle tendentsi jätkudes meie poolt püstitatud eesmärgi saavutamine ei ole kahjuks võimalik.
Kuidas suhtute võõrtööjõudu? Kas Eesti peaks piirid avama või saame ise hakkama?
Peaksime (Euroopa Liidu välise) võõrtööjõu küsimuses olema konservatiivsed ja igal juhul eelistama oma kasutamata ressursside väljaarendamist. Oleksin avatum ja aktiivsemgi tippspetsialistide - näiteks doktorikraadiga teadlaste ja inseneride - kaasamisel meie majanduse edendamisse. Kahetsusväärne on bürokraatlike kadalippude seadmine asjaajamisel - põhjendatud piirangud olgu avalikud, selged ja lihtsad.
Kas Eesti peaks majanduskasvu kuidagi pidurdama või nautima lihtsalt häid aegu?
Majanduskasvu ei peaks pidurdama, küll aga peaks majanduskasvus vilju oluliselt suuremal määral suuremal määral rakendama tulevikus üles kerkivate probleemide lahendamiseks. Lahenduse võti on teadmistepõhises majanduses, selle võtme valmistamine seisneb investeeringutes haridusse ja innovatsiooni.
Millised on Eesti kõige suuremad probleemid ja kuidas neid lahendada?
Pikaajaline suurim väljakutse on demograafiline langus. Meie lähituleviku heaolu saab kõige enam mõjutama odava tööjõu eelise kadumine ja vajadus välja arendada kõrgemat lisandväärtust võimaldavaid majandussektorid. Selle probleemi võti, nagu eelpool osundatud, on teadmistepõhise majanduse väljaarendamises.
Kuidas suhtute härra Laari seisukohta Eesti Raudtee erastamise teemal? Kas Eesti Raudtee taasriigistamine on õige? Kas Eesti Raudtee ja Edelaraudtee erastamine oli vale? Kas reisirongiliiklusel Eestis on tulevikku?
Raudtee erastamisega seonduv on vastuoluline. Tänase tarkusega tundub, et taasriigistamine on üks vastuvõetav lahendus kuhjunud probleemidepuntrale. Olen veenunud, et ka reisiraudteel on Eestis tulevikku ent see tulevik seisab äärmiselt suurte investeeringute vajaduse ning üle-Euroopalise koostöö väljaarendamise taga. Selleks on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult otstarbekam, et raudtee infrastruktuur oleks riigi omanduses. Veeremi erastamine, samuti operaatorite konkurents on aga igati asjakohased.
Kuidas lahendaksite Tallinnas üliterava sundüürnike teemaga seotud probleemidepuntra? Kui teema on teile võõras, siis kelle abil prooviksite probleemiga tutvuda?
Probleem pole võõras, ent lahenduste pakkumiseks olen ebapiisavalt informeeritud. Samas jääb mulje, et kellelegi on kasulik seda probleemi lahendamatuna hoida, et niiimoodi end sundüürnike kaitsjana paremini eksponeerida. Loodetavasti on siiski võimalik mõistlik kompromiss, mida osaliselt toetatakse nii riigi kui kohaliku omavalitsuste poolt. Igal juhul on probleemi lahendus avalikes huvides.
Kas kinnitate, et peaministrina suudaksite suhtuda ja ka suhtuksite kõikidesse Eesti avalik-õiguslikesse ülikoolidesse erapooletult ning langetaksite Eesti ühiskonna arengule kasulikke otsuseid ka juhul, kui need ei ühti Tartu Ülikooli huvidega?
Erapooletus ja objektiivsus on võimu usaldusväärsuseks äärmiselt olulised. Olen neid printsiipe püüdnud rakendada ka füüsikuna ülikooli juhtides ja pole kuulnud, et mulle oleks selle koha pealt olnud etteheiteid.
Kas Eesti meedia on kriisis ja vajaks riigi sekkumist?
Eesti meedia on oma ülesannetega suhteliselt hästi hakkama saanud, ehkki mulle meeldiks suurem põhjalikkus ja mind häirib lubamatu pealiskaudsus, ka kohatine pahatahtlik kallutatus. Riig sekkumine oleks aga sattumine vihma käest räästa alla. Kavandatud poliitkontrolli kehtestamine avalik-õigusliku meedia üle aga oleks äärmiselt ohtlik.
Kas Tallinn-Tartu maantee on vajalik või eelistate Saaremaa silda?
Maantee on saamas hädavajaduseks ja kordades suurema sotsiaal-majandusliku mõjuga kui Saaremaa sild. Silla ehitamist ei peaks aga samuti maha matma.
Kas kommunism ja endised kommunistid on praeguses Eestis probleem? Ja kui on, siis mida peaks tegema?
Jah on probleem. Meie minevik on selgeks rääkimata ja seda peaks alustama. On tänuväärne, et lahkunud president Meri initsiatiivil asutati Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, mille nõukogu ma olen selle asutamisest juhtinud, ent need materjalid pole kahjuks jõudnud laiema avalikkuse ette. Avalik arutelu peaks tooma meile arusaamise selle kohta, kuidas suur enamus Eesti rahvast suutis kommunistliku diktatuuri tingimustes jääda ausaks, pälvida oma tööga lugupidamise ja jääda siiapoole eetilist piiri ning miks osa seda ei suutnud. Kõige olulisem oleks aga selgus selles kus see piir asus ja asub, sest see piir peab pidama ka tänases Eestis.
Kas teie kui füüsik usute ametlikku versiooni Estonia uppumise kohta?
Jah, pean seda põhilises osas adekvaatseks ja selgelt põhjendatumaks kui mistahes muud alternatiivi.
Kunagi olete öelnud, et teaduse tegemine ja selle töö tulemuste kasutamine on väga oluline eesti ühiskonnale. Nüüd lähete ise poliitikasse, kuigi TÜ juhtimine oleks palju olulisem teie töös?
Tartu Ülikoolil on täita igati oluline ja väärikas roll, loodan, et ta on sellega ka hakkama saanud. Poliitika on samas olulisemgi, eriti kriitilistel hetkedel ja arvan, et poliitiku amet peaks olema sama austusväärne kui rektori oma. See aga sõltub juba poliitikuist endist nii eraldi kui koosvõetuna.
Milline on Teie energeetika tuleviku visioon sealhulgas põlevkivienergeetika kohta?
Pikemas perspektiivis on põlevkivienergeetika ilmselt üleminekuetapp. Toetan Eesti Energia initsiatiivi tuumaenergeetikale praeguses uuringufaasis. Järjekindel töö taastuvenergeetika vallas on vajalik, samuti kui aktiivne osalemine üle-Euroopalises energeetikakoostöös.
Millal saab Eesti teadlane Nobeli preemia?
Viimasest Nobeli preemiast Tartu Ülikooli vilistlasele ja õppejõule Wilhelm Ostwaldile saab pea 100 aastat. Vahepealsetel aastatel oleme küll kandidaatide nimekirja jõudnud, ent preemiani mitte. Statistiliselt "maksab" üks Nobeli preemia 100 miljardit dollarit. Mina aga loodan seda päeva veel oma silmaga näha.
Miks olete rõhunud tasulisele kõrgharidusele ja minu meenutuste põhjal tahtnud suurendada selle osakaalu? On ju praegune süsteem, kus vähekindlustatud, kuid taiplik ja töökas noor saab riigieelarvelisele kohale ning rikkamad ja rumalamad on tasulises, kindlasti õiglasem. Kas soovite eestlased juba eos jaotada kastidesse? Kas India kastisüsteem on südamelähedane?
Ma ei rõhu tasulisele kõrgharidusele, seda väidavad mu pealiskaudsed oponendid. Küll pean väga vajalikuks asendada praegune ebaõiglane süsteem, kus pooled saavad tasuta ja pooled maksavad täishinna, süsteemiga, kus kulude katmisest võtavad õiglases mahus osa kõik osapooled ja majanduslikest võimalustest ning õppetulemustest sõltuvalt kaetakse osa üliõpilaste kulud täielikult, toetades neid vajadusel ka stipendiumidega. Eesti praegune kõrghariduse rahastamise süsteem on enamuse ekspertide arvates üks sotsiaalselt ebaõiglasemaid.
Mida peaks tegema, et politseinikud ja päästetöötajad ei lahkuks oma ametist?
Neist tuleb lugu pidada ja neile tuleb hakata õiglast palka maksma.
Tartu Ülikoolis võeti justkui vastu otsus vähendada õppejõudude ja teadustöötajate töötamist konkureerivates asutustes, eelkõige erakõrgkoolides. Samas on teada, et paljud teaduskonnad ei kavatse ega saagi töötajate mujal ametis olekut piirata, kuna selleks peaksid nad maksma inimestele oluliselt suuremat palka. Palju puudutab see näiteks kraadiõppureid, keda ei soovita tihti TÜs tööle võtta 0,5 suurema koormusega, doktoranditoetusest aga pensionifondi ja emapalka ei kogu - nii töötavadki nad mujal, seetõttu doktoritöö tegemine aga kannatab. Praegu tundub, et ärritati lihtsalt paljud töötajaid üles, reaalset tulemit aga ei ole. Mis mõte on siis sellisel pelgalt formaalsel konkurentsi keelamisel?
Ülikoolis ei ole keeldu, vaid nõue kooskõlastada töötamine konkurendi juures. Oleme langetanud poliitilise otsuse, et kõrghariduses loob korra konkurents (see on küll seisukoht mida ma täiel määral ei jaga) ja seega peame konkurentsimajanduse reeglitest ka järeldused tegema. Iga konkreetne juht vajab muidugi eraldi analüüsi ja kohati ka nõusolekut konkurendi juures töötamiseks, ent leppida ei saa sellega kui ülikooli kulu ja kirjadega välja töötatud õppematerjalide ja muu intellektuaalomandiga teenitakse lisaraha konkureerivas era- või avalikus ülikoolis.
Juhul, kui saate peaministriks, siis milliseid konkreetseid samme kavatsete astuda ühiskonnas vohava korruptsiooni likvideerimiseks? Kas teie valitsuses on kohta ministril, kes on varem silma paistnud kahtlaste ja/või ebaeetiliste tegudega? Kas ja mida konkreetselt kavatsete ette võtta praegu ametnike ja poliitikute seas vohava JOKK-suhtumisega?
Korruptsioon on meie ühiskonnas probleemiks ja sellega tuleb võidelda otsustavamalt kui seni. Ent see pole kindlasti võimalik vaid repressiivmeetodeid rakendades. Korruptsioon ka kultuuriline probleem, mille vastases võitluses saavad kõik kodanikud sallimatuse kaudu kaasa lüüa. Näen enda ümber sageli lihtsameelset valmisolekut sammudeks, mis korruptsioonitundlikes riikides oleksid mõeldamatud. Tooksin siinkohal esmapilgul süütud siseinfolekitamised eelseisvatest otsustest või kavatsustest nii era kui avalikus sektoris, meeleheast, mida tänus anname meid ravinud arstile, väljatehtud õhtusöögid poliitikuile või ametimeestele jne jne. Heameel on sellest, et olukord on paranemas.
Tänud, et leidsite aega Postimees Online'i lugejate küsimustele vastamiseks!
Aitäh minu poolt kõigile küsijaile. Loodan, et vastused aitavad mõista minu arusaamu meie ees seisvatest väljakutsetest ja nende lahendusteedest õnnelikuma Eesti nimel.
|
