|
«Rohelise koridori loomise mõte tekkis 2004. aastal Fertö-Hanság'i
rahvuspargis Ungaris ja selle eesmärgiks on rajada Barentsi merest kuni Musta
mereni 6800 kilomeetri pikkune kaitsealade ahel,» ütles Maailma Looduskaitse
Liidu (IUCN) nõukogu liige, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
keskkonnainstituudi professor Kalev Sepp.
Rohekoridorist peaks saama kogu Euroopa ökoloogilise võrgustiku selgroog, mis
läbib 22 riiki ja jaguneb kolmeks regiooniks: Balti riigid ja Fennoskandia,
Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopa.
Palmses toimuval kolmandal Euroopa Rohekoridori seminaril keskendutaksegi
riikide koostööle ning arutatakse, kuidas tõhusamalt kaasata looduskaitse
spetsialiste ja kohalikke omavalitsusi.
Ühiselt tahetakse täpsustada, millised riikidevahelised koostööprojektid
annavad Rohekoridori arendamisel kõige parema tulemuse.
«Rohekoridor on kui riikide koostöö sümbol, paiknedes endise Ida ja Läänt
lahutanud piirjoone ehk niinimetatud raudse eesriide asemel,» ütles Sepp.
«Eestis kulgeks Roheline koridor piki rannikut, hõlmates endist piiritsooni.
Koridori kuuluvad ka endised militaarbaasid Alam-Pedjal ja Kõrvemaal, mis
nüüdseks on juba suures osas saanud kaitsealaks,» lisas professor.
Roheline koridor on ka kui oluline ökoloogiline ühenduskoridor liikide
liikumiseks ühelt looduslikult alalt teisele. See on vajalik juhuks, kui
kliimamuutus tingib liikide elupaikade teisenemise.
Sepa sõnul on Eestis küsimus veel selleski, kas Eesti suudab Rohekoridori
abil eelkõige rannikupiirkonnas rakendada loodukaitse huve või jääb peale
arendajate tahe.
Euroopa Rohelise Koridori projekti rahastab Saksamaa ning koordinaatoriks on
Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) Euroopa direktoraat Brüsselis. Siinses
regioonis suunab algatust Balti Keskkonnafond. Projekti on kaasatud ka
valitsusväliste organisatsioonide esindajad. |
Logi sisse
