Õiguskantsler Allar Jõks annab homme riigikogu esimehele Toomas Varekile üle õiguskantsleri  2005. aasta tegevuse ülevaate. Kokku tehti Jõksile möödunud aastal 2043 avaldust, mille põhjal algatati 1666 menetlust.

Õiguskantslerile aastas laekunud avalduste arv ületas 2000 piiri juba 2004. aastal ning ka 2005. aastal laekunud 2043 avaldust näitab ühiskonnaliikmete üha suurenevat teadlikkuse kasvu toetuda põhiseadusele ning kaitsta oma põhiõigusi, teatas õiguskantsleri büroo.

Samal teemal: Jõks: ennetav tervisekontroll peaks olema kohustuslik Jõks jäi psühhiaatriakliinikuga rahule Jõks nõuab poliitraha päritolu kontrollimiseks «parteipolitseid»

Laekunud 2043 avalduse põhjal algatas õiguskantsler 1666 menetlust. Õiguskantsleri tegevuse kahes põhivaldkonnas viis Jõks läbi 247 menetlust õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks ning 372 ombudsmani menetlust avalike ülesannete täitjate tegevuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

Jõks ise tegi aasta jooksul kaheksa ettepanekut, sealhulgas kaks riigikogule õigustloova akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks; samuti tegi õiguskantsler riigikogule seitse ettekannet põhiseadusega vastuolu kõrvaldamiseks.

Õiguskantsler esitas riigikohtule ühe taotluse põhiseadusvastase õigustloova akti kehtetuks tunnistamiseks. Ombudsmani menetlustes tegi õiguskantsler avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kohta 88 juhul ettepanekuid ja soovitusi õigusrikkumiste kõrvaldamiseks ja hea halduse tava järgimiseks. 

Seekordsel õiguskantsleri aastaülevaatel on uus ülesehitus, mille põhieesmärk on  ministeeriumide vastutuse selgem väljatoomine ning parema järelevalve vajaduse rõhutamine.  

«Uue struktuuri eesmärk on paremini välja tuua, milliste ministeeriumide valitsemisalades olen probleeme leidnud, ning rõhutada ministri vastutust,» selgitas Jõks.

«Valitsejatel, parlamendil ja avalikkusel on õigus teada, kelle vastutusalas on kõige otsesemalt õiguskantsleri menetlustes olnud põhiseadusega vastuolu sisaldavate riigielu probleemide lahendamine,» lisas õiguskantsler.  

Eesti õigusavalikkuses tõusis 2005. aastal esmakordselt teravalt väljendusvabaduse teema, seda nii poliitilise sõnavabaduse ja välireklaami kui ka veebisõnavabadusega seoses.

Jõksi hinnangul näitab aktiivne diskussioon sel teemal avalikkuse valmidust ja tahet oma seisukohti välja öelda, mis omakorda on igati tervitatav märk kodanikuühiskonna arengust ning ühiskonnaasjade üle otsustamisel kaasarääkimisest.

Seni vähemkäsitletud õigusvaldkondadest jõudis õiguskantsleri töölauale keskkonnaõigus, põhjalikumalt käsitleb õiguskantsler ülevaates välisõhu kaitset.

«Õhusaaste allikaks on olnud erinevad objektid, kuid mure on sarnane – hingemattev hais, müra või tolm ei lase inimestel normaalselt elada,» seisab õiguskantsleri ülevaates.

Aastaülevaatest tuleneva ettekandega esineb Jõks riigikogu täiskogu ees septembri viimasel töönädalal, tehes olulisi järeldusi aasta tööst ning käsitledes ka viimase aja värskeid ilminguid Eesti õiguskorras ja demokraatias.