Tartu Ülikooli esimest aastat hispaania filoloogiat õppima asunud Maria Kljukina (esiplaanil) ja tema sõbranna Liina Paomees pidid oma esimeses loengus tagareas põrandal istuma. Foto: Sille Annuk

Paarkümmend inimest istub lihtsalt taga maas ega näi hoolivat, et näha pole midagi muud kui enda ees kõrguvaid seljatugesid. «Mis siis, et ei näe, vähemalt kuuled, mis räägitakse. Ja mis siis sellest, kui aru ei saa, millest jutt käib,» lohutab üks põrandalt teisi.

Samal teemal: Tartu ülikool tahab riigieksamid normeerida (12) Tartu kilud rahvaülikoolis (1)

Kui üldkeeleteaduse dotsent Renate Pajusalu Tartu ülikooli keemiaringi ees mikrofoni avab, on jutt tagaistujate jaoks selgelt liiga vaikne. Ilm on soe ja aknaid saab lahti teha, umbsust pole vähemalt esimestes loengutes põhjust taluda.

Sissejuhatus üldkeeleteadusse. Siin ruumis peaks istuma koos tudengid, kes on Tartu ülikoolis sel sügisel alustanud filoloogiaõpingutega. Siin on eesti, inglise, saksa, romaani ja klassikalisi filolooge, eripedagooge, romanistikat, skandinavistikat ja informaatikat õppima asunud.

Teiste hulgas on ka 103 hispaania filoloogi – 63 tasuta õppekohal ja 40 neid, kes õpingud oma raha eest ette võtnud.

Suur valearvestus

Ees palub loengupidaja vabandust, et siis, kui ruume jagama hakati, ei teadnud keegi täpselt, kui palju tudengeid tuleb. Nüüd pole suuremat ruumi – Pajusalu peab silmas Vanemuise ringauditooriumi – enam võimalik saada.

Kuid prognoosid, mille järgi ruume eelmisel aastal jagati, läksid suvel lõhki. Hispaania filolooge loodeti vastu võtta 8 tasuta kohale ja 15 lisaks tasu eest. See arvestus läks ligi viis korda lõhki.

Siin tagareas on kaks sõbrannat, Maria Kljukina Loksalt ja Liina Paomees Kolgalt. Mõlemad on nõus maksma hispaania filoloogia õppimise eest 20 000 krooni semestris.

Esimene hispaania keele tund on just lõppenud ja see ei andnud põhjust nurinaks. Keelt õpivad hispaania filoloogid kuues eri rühmas. «Polnud väga hull, alla paarikümne inimese oli rühmas,» ütleb Kljukina.

Õppekorralduse spetsialist Ene Kelder ütleb, et juba juunis oli selge, et hispaania filoloogiasse tasuta õppima pääsemiseks seatud lävend 90 toob üliõpilasi rohkem kui ülikool suudab vastu võtta.

Ülikooli keeltemajas on üks auditoorium, kuhu mahub 50 inimest, fuajees teist samapalju, aga seal pole tavaks loenguid korraldada.

Hispaania keelt kuulavad tudengid kuues eri rühmas. Selleks said ülikoolis tööd kaks kevadel hispaania filoloogia lõpetanut. Lisaks on kohe lisandumas Hispaaniast külalislektor.

Foneetikaklassis pole isegi 17 inimest korraga võimalik kõrvaklappidega kuulama panna, aga seal saab rühma pooleks teha – pooled kuulavad ja teised teevad kirjalikke harjutusi.

Eesti ja ladina keelt loetakse kolmes eri rühmas.

Üldloengud on teiste filoloogidega koos suurtes ringauditooriumites, kus koos suur mass ja istuda tuleb ka aknalaudadel.

Kuid Kelder möönab, et tänavuste esmakursuslaste paigutamine oli päris suur matemaatika.

Türil läks kitsaks

Mitte ainult hispaania filoloogia ei läinud lõhki. Tartu ülikool õpetab Türi kolledžis keskkonnatehnoloogiat. Varasematel aastatel on seal päevasesse õppesse vastu võetud 20 üliõpilast, tänavu on õppimapääsenuid lausa 80, kellest kolmapäevase seisuga oli koolitulekust teatanud 64.

Keeletunnid ja praktikumid tuli rühmitada. Suurte loengute pidamiseks on kolledžis siiski sobiva suurusega ruum olemas.

Kolledži õppekorralduse spetsialist Eda Koskori sõnul nõudis suur vastuvõetute arv ka ühiselamutes ümberkorraldusi. Kui mullu olid tavalised kahekohalised toad, siis tänavu on kõik toad kolmekohalised ning ühes isegi neli elanikku.

Kui vene filoloogias arvestati vastuvõtu lõppedes samuti suurte inimmassidega, siis tõi septembri algus ootamatu üllatuse. Immatrikuleeriti 101 üliõpilast, kuid kooli ilmus vaid 56. Kuhu ülejäänud kadusid, ei oska vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer öelda.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: