Avaliku ja eesmärgistatud diskussiooni vältimine toob kaasa vähese huvi ja teadlikkuse süvenemise ning seab ohtu nii Eest kui kai Euroopa sisulise integratsiooni, ütles Sepp, kes muuhulga on ka riigikogu liige ja põhiseaduskomisjoni aseesimees.

«Vältides rahvahääletust, vähendatakse ka üldsuse motivatsiooni kaasa mõelda ja rääkida Euroopa poliitilise integratsiooni teemadel. Inimeste võõrandumine süveneb veelgi. Ühtlasi kasvab umbusk ja hirm üksteise kultuuriliste ja ajalooliste erinevuste suhtes,» väitis Sepp.

Keskerakonna hinnangul on rahvahääletuse arvelt kulude kokkuhoid otsitud põhjus ning lühinägelik samm.

Valitsuse otsus kärbib võimalusi teadliku ja aktiivse Eesti kui ELi kodanikkonna osa arenguks. Samuti on Keskerakonna arvates eksitav väita, et Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu näol ei ole tegemist uue konstitutsioonilise aktiga.

«Jälgides paralleelselt arenguid leppe teksti ja poliitilise retoorika muutumises on selge, et Euroopa Liit liigub selgelt liitriigi suunas. Tõstes täna julgelt kilbile rahvahääletuseks vajaliku debati, vähendame oluliselt kogu Euroopa integratsiooni pidurdavaid riske tulevikus,» teatas Sepp avalduses.

Keskerakonna juhatus kinnitas juuni lõpus põhimõttelist vajadust korraldada Euroopa Liidu Põhiseadusliku Leppe heakskiitmiseks rahvahääletus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5