| Prantsusmaa põhiseaduse hiljutise muudatuse kohaselt
peavad prantslased nüüdsest otsustama uute riikide Euroopa Liitu lubamise
rahvahääletusel, kirjutab EUObserver . Põhiseaduse muudatuse algatas Prantsusmaa endine president Jacques Chirac 2005. aastal enne Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe üle toimunud rahvahääletust. Chirac lootis nii veenda prantslasi põhiseadusliku leppe poolt hääletama. Kui prantslased oleksid teadnud, et Türgi ja iga järgneva riigi ELi lubamisel on neil samuti õigus hääletada, siis poleks põhiseadusliku leppe rahvahääletus võib-olla läbi kukkunud. Sarkozy kutsus küsimuse arutamiseks kokku veteranpoliitikutest koosneva komisjoni, mille üks eesmärk on uurida võimalusi, kuidas rahvahääletuse korraldamise kohustusest lahti saada. Referendumi korraldamise kohustus pole meeltmööda ei Sarkozyle ega ka valdavale osale Prantsusmaa poliitilistest ringkondadest. See võib seada kahtluse alla võimalike järgmiste ELiga liitujate Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning võimalik, et ka Kosovo organisatsiooni liikmeks saamise. Rahvahääletuse klausel ei puuduta vaid Horvaatiat, kes peaks euroliidu liikmeks saama juba selle kümnendi lõpul. Prantslaste võimalik «ei» uute liitujate osas tooks tõenäoliselt Prantsusmaale kaasa ulatusliku diplomaatilise kriisi. Vastav klausel kitsendab juba praegu prantslaste diplomaatilist manööverdamisruumi. Sarkozy initsiatiiv tuleb mõneti üllatuslikult, sest presidendiks kandideerimisel teatas ta korduvalt, et Türgil pole Euroopa Liidus kohta. Uuringute kohaselt on enamik prantslasi Türgi Euroopa Liidu liikmeks saamise vastu. Et äsjalisatud rahvahääletust puudutavat klauslit põhiseadusest eemaldada, on vaja kahekojalise Prantsusmaa parlamendi kolme viiendiku liikmete poolthääli. Opositsioonipoliitikud on juba jõudnud teatada, et kergeks nad presidendile põhiseaduse järjekordset muutmist ei tee. Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee |
