Ilmselgelt allakäinud tüüpide kõrval vaatavad fotodelt vastu ka täiesti ontliku välimusega talu- ja linnainimesed. Leidub keigarlikke härrasid ja tõsiseid talunaisi, kes on politseipiltnikule poseerinud oma parimais rõivais ja pühalikul ilmel, nii et nende foto kõlbaks ehtima pigem perekonnapuhvetit kui politseiregistrit. Arestimajja sattumiseks ei pidanud ju ilmtingimata olema hobusevaras või mõrtsukas, piisas ka purjuspäi ette võetud kõrtsiseiklusest või varastatud kraami hoidmisest. Üpris südantlõhestavad on kahupäiste ning paljasjalgsete vargapoiste ja -tüdrukute fotod, kelle kuritegelikule teele sattumises oli küllap suurem süü toonastel oludel kui lastel endil.Vangi võis minna vähese eest. Näiteks mõisteti 1896. aasta novembris neljaks kuuks kinnimajja Tõnis O, kes oli Vallikraavi tänavalt kellegi professoriproua M verandalt varastanud lille ja laua. «Kaebealusel oli häbemata julgus olnud selle pääle, kui ta juba lille ära oli viinud, veel laua järele tagasi tulla, mille juures teda aga kinni tabati,» teatas toonane Postimees. Paar aastat hiljem mõtles üle linna tuntud varas Fofa K välja aga kavala skeemi, kuidas panna pihta voorimees B vankritekk. Ta istus voorimehe troskasse ning palus end sõidutada Roosi uulitsale. Teel sinna poetas ta Peetri uulitsal vankriteki aga tänavale, kus kokkuleppe kohaselt varitsesid varguse kaasosalised Vassili B ja Karl T. Need korjasid teki üles ja müüsid selle 70 kopika eest maha. Voorimees aga märkas teki kadumist ning pidas Fofa kinni. Hobusevarguste laine Seevastu hobusevargus oli juba tõsine kuritöö ning oli 19. sajandi lõpus suur probleem kogu Vene tsaaririigis. Ka Eestis tuli taluperemeestel ja mõisnikel pidevalt oma suksude julgeoleku pärast karta. 1896. aasta septembris astus Tartus istungeid pidanud Riia ringkonnakohtu kriminaalosakonna palge ette Roela valla 16-aastane elanik, kes oli oma peremehe talust minema sõitnud hobuse ja saaniga ega pöördunud sinna enam vabatahtlikult tagasi. Lisaks oli poiss kaasa võtnud veel peremehe kasuka ja 10 rubla raha. Paari päeva pärast jäi ta aga silma Imavere mõisa Paju kõrtsmikule, kes poisi kui kahtlaselt käituva isiku kinni pidas. Ehkki poisi hingel oli juba neli varasemat karistust varguste eest, mõistis kohus talle noore ea ning puhtsüdamli- ku ülestunnistuse tõttu kõigest 8 kuud ja 6 päeva türmi. Ööl vastu 1. septembrit 1893. aastal avastas Luunja mõisa tallipoiss koplisse hobuseid vaatama minnes, et «kaks kallihinnalist sälgu, mõlemad kõrvid märad, üks suurem ja karva poolest tumedam, valge tähega otsa ees, teine heledam ja väiksem, ära varastatud, mis tunnistajate arvamise järele umbes 800 rbl väärt olivad.» Pehmele söödile ja maanteele jäetud jälgi ajades tuvastas mõisarahvas, et vargaid oli olnud kaks ning nad olid hobustega lahkunud Jurjevi (Tartu) suunas. Detsembris avastati üks kadunud märadest Karksi vallast Tindi talu peremehe Tõrvandi käest. Tema kaudu jõuti ka vargani – selleks osutus Mart K, kes 2. jaanuaril kinni võeti ja puuri pandi. Kohtuistungil selgus, et Mart K oli koos kaasosalise Peeter K-ga hobused Luunjast ära ajanud ning ühe neist seejärel Tindi talu peremehele 130 rubla eest maha müünud. «Tindi talusse olivad vargad kolme hobusega ja kahe vankriga tulnud, nimelt nii, et vana hobune vankri ette ja selle taha üks murtud aisadega kaarik ja mõlemad sälud kinnitatud olnud. Tee pääl olivad vargad katsunud vanemat sälgu kaariku ette rakendada, kes aga selle ära purustanud,» vahendas Postimees. «Jaost tõusnud see vargus ka selle pärast avalikuks, et Peeter K, keda aga süüpingis näha ei olnud, ise mõnele üles tunnistanud, et ta Mart K-ga Luunja sälud ära viinud ja selle pärast kartust avaldanud, et sel vargusel halb tagajärg võiks olla.» Juhtus aga ka nii, et hobusevargad ise ennast üles andsid. «Üleeila õhtul läks üks varas ühe naisterahvaga riidu, mis sellega lõppes, et mõlemad üksteist polizei pääl üles andsivad,» kirjutas Postimees 1896. aasta novembris. «Varas ütles, et nad mõlemad ühes koos olla Mustvees ühe hobuse ära varastanud ja siin linnas ühele mustlasele 10 rbl eest ära müünud. Mustlane otsiti üles ja hobune võeti tema käest ära.» Tapa kandi Nõmmküla valla mees K oleks aga kogemata peaaegu hobusevargaks hakanud. Ta nimelt mängis kõrtsis oma hobuse ühes ree ja riistadega maha. Jommis peaga kõrtsist koduteele asutades unustas ta selle pisiasja aga ära, rakendas kõrtsi eest lahti võõra mehe hobuse ning sõitis sellega minema. Mees püüti mõistagi kinni ning kordnik saatis ta hobusevargana Ambla politseisse. «Sääl aga selgus, et mees seda purjus pääga ja nõdra meelega teinud. Tema lasti nüüd kohe vabaks, kuid hobusest oli ta ometi ilma,» teatas Postimees. Sageli tuli kodanikel end kurikaelte vastu oma nõu ja jõuga kaitsta. Kord hüppas reega Laiuse kandis metsateel sõitnud naisterahva küüti röövel ja nõudis raha, ähvardades seejuures suure noaga ning karjudes «Siin on su elu!». Naine otsiski välja kolmerublase ja pani selle reele, kust tuul raha aga minema puhus. Ahne röövel hüppas reelt maha raha taga ajama, naine andis hobusele piitsa ja pääseski minema. Röövli komps jäi aga reele.
> Loe edasi |
