Kui riigikohus maksuameti ees üleeile ukse kinni lõi, langenuks justkui oksjonivasar. Maksuametit neli aastat vaevanud kinnisidee – Tõnis Paltsule koht kätte näidata – lõpphinnaks jäi viis miljonit krooni. Arve esitatakse meile, maksumaksjaile. Just nii palju – viis miljonit kopikatega – kogus intresse üle kahe aasta maksuameti arvel seisnud 12 miljonit krooni, mille toona Tallinna linnapea ametit pidanud Palts maksuametile 2005. aastal üle kandis. Mitte et sidefirma Levicomi müümisel maksusahkerdamises süüdistatud Palts end süüdlaseks oleks pidanud, vaid, nagu ta ise ütles – vältimaks temavastaseid rünnakuid. Nagu ta ise hiljem kinnitas, uskus ta kogu aeg oma võitu ehk siis raha tagasisaamisse. Esimeses kohtuastmes kaotanud Palts sai ringkonnakohtus õiguse, ning riigikohtu otsus maksuameti edasikaebust mitte arutada tegi Paltsust lõplikult õige mehe. Juhtisid edetabelit Kui aastaid kestnud vägikaikavedu lühidalt kokku võtta, siis leidis maksuamet, et Palts, tema äripartner Toomas Peek ning veel viis väiksemat aktsionäri kasutasid ASi Levicom (pakkus kunagi käheda leviga mobiiliteenust Q-GSM, kaabeltelevisiooni ja internetiühendust) müümiseks suurele Tele2 kontsernile maksuvaba firmat ja lüpsid nii Eesti riiki hiigelsummadega. Lausa nii, et 2005. aastal jõudsid mõlemad mehed juhtida suurimate eraisikutest maksuvõlglaste «auväärset» edetabelit. Kui Tallinna tüürinud Palts kandis peamiselt avalikkuse ja meedia rahustamiseks 12 miljonit krooni maksuametile üle (muidu oli neil võimalus linnapea kallal liigselt hambaid teritada), siis Peek ei maksnud sentigi, mistõttu tiksus tema 13,5 miljoni kroonisele väidetavale võlale otsa ka peaaegu teine samapalju intressi. Nüüd saab Palts oma 12 miljonit tagasi (õigemini 11,2 miljonit, sest 800 000 tagastas amet juba varem). Seadus näeb ette, et asjatult «kinni istunud» raha eest tuleb maksta intressi 0,06 protsenti. Iga päev. Aastas teeb see umbes 21 protsenti. Küünik lisaks siinkohal, et enamik investeerimisfonde ei paku oma investoritele ligilähedastki tootlust. Moraalne kahju Palts ise ei pea viie miljoni kroonise «teenistuse» rõhutamist heaks mõtteks. «See ei ole antud juhul oluline. Minu jaoks on siin küsimus, kas keegi vastutab minu perele, minu vanematele, minu sõpradele tekitatud moraalse kahju eest,» sõnas Palts. «Ma ei soovi isegi härra Aivar Sõerdile seda, mida mu lähedased on kellegi vastutustundetu käitumise pärast pidanud üle elama nende seitsme aasta jooksul.» Just Sõerd juhtis maksuametit siis, kui Paltsu firmade rahaasjade kohta hakati lähemat infot koguma. See algas juba enne, kui Res Publica suurrahastaja Palts pärast 2003. aasta valimisi rahandusministriks sai. Võib-olla on see vandenõuteooria ning maksuamet tegutses kuni lõpuni heas usus, et esindab riigi huve oma parimal võimalikul moel, kuid saaga kohal lasub siiski paks kahtlus, et maksunõude ja sellega kaasnenud aastatepikkuse kohtuvaidluse taga võivad seista kahe mehe omavahelised suhted. Üks pool paiskas «mitteametlikke» kanaleid pidi avalikkusse väite, et Res Publicat rahastavad ettevõtjad esitasid parteile tellimuse maksukogumises «liialt agaraks» läinud maksuametit taltsutada. Teine pool leidis, et maksuametis on asjad ligadi-logadi, Sõerd ei suuda ametis ohje enda käes hoida ning on tegelikult oma asetäitja Vahur Kivistiku käpik. Igal juhul hakkas maksuametist hämmastava järjekindlusega lekkima üksikasju ministriametit pidava Paltsu maksuasjade uurimise kohta. Ent veel samal aastal lasi Palts Sõerdi maksuameti juhi kohalt lahti. Hiljem ennistas kohus Sõerdi küll ametisse, kuid maksuameti ja tolliameti liitmisel jäi mees ikkagi tööta. 2003. aasta sügisel jäi sama jama tõttu ministrikohast ilma ka Palts ise. Oma nime puhtaks pesnud Palts kinnitas ka eile, et Sõerdi vallandamine ei olnud seotud tema maksuasjade uurimisega, vaid maksuametis lokkas toona korralagedus. «Sõerdi vallandamine ei olnud seotud minu vastu algatatud asjaga, see seotus on ajakirjanduslik müüt,» tunnistas Palts. «Sisejuurdlus tõestas selgelt ja üheselt Sõerdi suutmatust kontrollida ametis toimuvat. Näiteks soris maksuamet peadirektori teadmisel põhjendamatult tuhandete Eesti maksumaksjate pangakontodes, kohati lihtsalt naabrimehelikust uudishimust.» Samuti meenutas endine minister maksuameti töömeetodeid. «Nn asjade algatamiseks kasutati ebaeetilisi võtteid. Hea maksumaksja Indrek Neivelt laibastati ebaseadusliku meediasse «tilgutamise» abil juba enne, kui ta ise oma «asjast» teada sai. Selles olukorras oleks Suur Poliitik Minister Aivar Sõerd (Paltsu kirjapilt – toim) kindlasti vabastanud ise ühiskonnaohtliku ametijuhi Aivar Sõerdi.» Loodi pretsedent Sõerd ei jäänud eile vastust võlgu ja meenutas kergelt ärritunud toonil, et tema vabastamise käskkiri tunnistati ebaseaduslikuks ning kohtus on kõik väited tema möödalaskmiste kohta ümber lükatud. Ehkki nii Palts kui ka Peek meenutavad maksuametile ja ajakirjandusele ilmselge etteheitega, kuidas neid enneaegu avalikkuse ees süüdi mõisteti, peavad mõlemad riigikohtu otsuse olulisimaks tulemuseks siiski pretsedenti, mis peaks «maksuterminaatorite» omavoli eest säästma ka teisi ettevõtjaid.
> Loe edasi |
