Triin Oppi: kui tark on Stockholm 04.08.2007 00:01 Triin Oppi, Postimees
Triin Oppi
Mullu Stockholmi elanike ja Rootsi pealinna südames tööl käivate inimeste rahakotil ja närvidel katsetatud ummikumaks kehtib jälle seekord jäädavalt. Kui aasta tagasi saatsid uue maksu kehtestamise ideed meeleavaldused ja põhjalik nurin, siis nüüd augusti alguses oli saabunud Stockholmi suvine põhjamaine rahu.
Ja nii tulebki nüüd mõnel Stockholmis tööasju ajaval inimesel argipäeval rahakotti kergendada kuni 60 Rootsi krooni ehk umbes saja Eesti krooni võrra.
Ummikumaksu vajadust põhjendasid võimud idülliliselt säästame muu hulgas keskkonda, hingame edaspidi värskemat õhku looduskaunis pealinnas, vähem müra, rohkem liikumisvabadust jalakäijail ja rattureil. Mina tahaks küll sellises pealinnas elada.
Omaette küsimus on muidugi, kas just ummikumaksu kehtestamisega lisaks niigi olemasolevale automaksule on võimalik sipelgapesana kihisevasse linnasüdamesse rahu tuua ning maailma paremaks kohaks muuta.
Esimestel aastatel kannab ettevõtmine pigem kahju kui kasu, on võimud tunnistanud. Enamik laekuvast rahast peaks aga kuluma teede korrastamisse ning Stockholmi kesklinna ümbersõitude rajamisele. Muidugi on vaja paremaid teid, kuid selleks ummikumaksu üllitamine mõjub irvitamisena keskkonna pärast südant valutava inimese üle.
Ummikumaksust kogunev raha peaks kuluma hoopis näiteks jalgrattateede rajamisele, ühissõidukite korrastamisele ja ostmisele, bussi või metroorongi ootepaviljonide heakorrale jms. Ühesõnaga sellele, et inimene tõesti vaid tungival vajadusel valiks ühissõiduki asemel isikliku auto.
Augusti esimesed päevad on näidanud, et vähemalt praegu ei ole inimeste tung Stockholmi ühissõidukitele märkimisväärselt suurenenud, kuigi autode arv langes kohe mulluse katseaja tasemele ehk üldistades kadus Rootsi pealinna südamest iga viies neljarattaline.
Sellest ei maksa suuri järeldusi veel teha, sest kehvast ilmast hoolimata kestab suur suvi ning liiklus on tavapärasest vaiksem. Küll aga võib järeldusi tõmmata Rootsi maanteeameti teatest, et iga viiendat kuningriigis ostetavat autot võib iseloomustada keskkonnasõbralikuna ning eriti altid on selliseid sõidukeid soetama stockholmlased.
Tekib lootus, et ehkki Rootsi võimud valisid jälle inimeste rahakoti kallale minemise, saab ka teisiti ühiskonna mõtteviisi muuta. Ja kui uut maksu koguda, siis suunata see tõesti tulitava probleemi lahendamisse. Praegu on selleks igal pool maailmas mure looduse ja inimväärse elukeskkonna kadumise pärast.
