| Toetus on ühtlaselt kõrge kõikides vanuserühmades, teatas ELi teabetalitus. Kolmandat kuud järjest on mitte-eestlaste toetusprotsent eestlastega võrreldes kõrgem. Kui eestlastest toetab ELi liikmesust umbes kaks kolmandikku, siis mitte-eestlastest toetab seda rohkem kui kolm neljandikku. Euroopa ühisraha toetab 41 protsenti elanikest, vastu on 49 protsenti ning seisukohta ei oska võtta 10 protsenti. Need näitajad on juuniga võrreldes peaaegu samad. Euro kasutuselevõtu edasilükkumise puhul leiab 23 protsenti elanikest, et olekski hea, kui seda kunagi Eestis kasutusele ei võetaks. 14 protsenti elanikest suhtub edasilükkumisse neutraalselt, kuna Eesti majanduslik stabiilsus on juba tagatud seoses krooni ja euro seotusega. Otseselt halvaks peab eurole ülemineku edasilükkumist erinevatel põhjustel alla kümnendiku elanikkonnast. Emori uuringu kohaselt on Euroopa Liidu alaste infoteenuste ja -allikate seas kõige tuntum Euroopa Liidu teabeportaal (www.europa.eu), millest on kuulnud 26 protsenti elanikest ning mida on kasutanud 19 protsenti neist, kes on kuulnud vähemalt ühest infoteenusest. Järgnevad tasuta euroinfotelefon, millest on kuulnud 21 protsenti elanikest, kuid mida on kasutanud vaid 3 protsenti vähemalt ühest infoteenusest kuulnutest, ning ühisraha tutvustav Euroveeb, millest on kuulnud vastavalt 18 protsenti ja kasutanud 9 protsenti. Ajavahemikul 11.-13. juuli ja 25.-27. juuli viis TNS Emor telefoni teel tehtava Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1012 15-74-aastase Eesti elaniku seas. Nendest 771 vastajat olid valimisealised Eesti kodanikud. Uuringu tellis riigikantselei.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
