| Matsulevitš ütles BNSile, et kui 1990. aastate lõpus hakkas Venemaa teema Eesti sisepoliitikas tähtsust kaotama, siis nüüd on olukord muutunud. «Praeguse valitsuse ajal on leidunud piisavalt inimesi, kelle meelest on tulnud hakata Venemaa kaarti hoogsamalt sisepoliitikas mängima, vaadates ka lähenevate parlamendivalimiste poole,» märkis ta pronkssõduriga seotud sündmustest kõneledes. Matsulevitši sõnul on pronkssõduri teisaldamisega aga juba hiljaks jäädud, mistõttu tuleks vältida teema edasist eskaleerumist ise sellest kõrvale jäädes. «Need, kes stsenaariume välja mõtlevad, on ametis 24 tundi päevas, nagu näiteks Öine Vahtkond - tegu on selgelt Moskva kreatuuriga, manipulatsioonide viljaga, aga mitte Eestis elavate vene inimeste spontaanse eneseväljendusega,» lausus ta. Eesti endine suursaadik Venemaal Matsulevitš märkis, et kuigi ka Eesti venekeelne meedia on enamasti Eesti-vaenulik, on ajalehtede tiraažid väikesed ning venekeelne elanikkond saab oma põhilise info ikkagi Venemaa telekanalitest. «Vene meedia on sihiteadliku Eesti-vaenuliku poliitikaga, mis ulatub informatsioonilisest kuni arvamuse ja analüüsitasandini välja, kuid see pole mingi uudis,» lausus ta. Matsulevitši sõnul haakub küsimusega Res Publica ja Isamaaliidu fraktsioonide ettepanek luua venekeelne telekanal, mis olnuks tema kinnitusel vaja teoks teha juba väga ammu. Matsulevitš märkis, et Venemaa käsitluses pole viimasel ajal suuri muutusi toimunud, peale selle, et retoorika on läinud räigemaks ja Eesti kuvandi pidev loomine mitmekesisemaks. «Ei ole täheldanud, et Eesti-vastane propaganda ja agressiivne rünnak oleks omandanud orkaani mõõtmed,» ütles ta siiski. Matsulevitši hinnangul on viimased 15 aastat olnud Vene propagandas Eesti suhtes viis põhimõttelist suunda: Eesti ajaloo halvustamine ning Eesti näitamine parasiitliku, ohtliku, saamatu ja kuritegeliku Vene-vastase riigina, kes majanduslikult ei saa ilma Venemaata hakkama, ei tule toime riigisiseste probleemidega ning kus rikutakse süstemaatiliselt inimõigusi. «Kuritegeliku riigi propagandakuvandi laiem sihiasetus on jõuda loogilise järelduseni, et Eesti taastamine iseseisva riigina oli ajalooline eksitus, viga, mis tuleb parandada,» ütles ta.
|
