Vene seadusandja: maride olukorra probleem on kunstlik
(25)
04.07.2005 18:54
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Viimastel kuudel teravalt üleval olnud mari rahva
probleemi taustal korraldas Venemaa saatkond täna Tallinnas pressikonverentsi,
kus riigiduuma saadik Valeri Komissarov ja Mari Eli vabariigi aseminister Galina
Širjajeva kinnitasid, et maride olukord on hea.
«Probleem on kunstlik,» kinnitas Marimaalt riigiduumasse valitud Komissarov,
kes on ka infopoliitikakomitee esimees.
Tema sõnul on rahvuste vaheliste suhete probleem Mari Eli vabariigis
lahendatud ning mari rahvas areneb dünaamiliselt.
Duumasaadik lisas, et seda kinnitavad ka andmed sündimuse kohta ning Mari Eli
vabariigis, kus 43 protsenti elanikest moodustavad marid ja 48 protsenti
venelased, sündis mullu marilasi kaks korda rohkem kui venelasi.
Seadusandja kinnitusel on marid aastatel 2002-2004 toime pannud üha vähem
kriminaalkuritegusid. «See osutab haridus- ning elatustaseme tõusule, inimestel
on nüüd veidi parem elada,» leiab ta.
Komissarovi sõnul õpib Marimaa koolilastest 80 protsenti mari keelt, nende
seas õpib mari keelt pea sada protsenti mari rahvusest lastest.
Samas möönis Marimaa kultuuri-, ajakirjandus- ja rahvuste aseminister
Širjajeva, et mari keeles saab õppida vaid algkoolides ning et marikeelse kesk-
ja ülikoolihariduse saamiseks praegu võimalust ei ole.
Marikeelse kesk- ja kõrghariduse puudumisele juhtis mais tähelepanu ka
Euroopa Parlament, kes võttis vastu resolutsiooni, milles taunis inimõiguste
rikkumist Mari Eli vabariigis.
Širjajeva ütles, et Marimaal ilmub ühtekokku 130 ajalehte-ajakirja ning
üheteistkümnest riigi rahastatavast väljaandest ilmub üheksa mari keeles. Ta
lisas, et 1. juulil alustas tööd uus marikeelne raadiojaam, mis on mõeldud
peamiselt maapiirkondade elanikele.
Maride olukord on viimasel ajal terava rahvusvahelise tähelepanu all.
Veebruaris kutsus paarkümmend peamiselt Eesti ja Soome avaliku elu tegelast
avalikus pöördumises Venemaad üles lõpetama Mari opositsiooniesindajate
ründamine.
Pöördumise algatajate hulgas on Eesti endine riigipea Lennart Meri, Soome
parlamendi endine esimees Riitta Uosukainen, Leedu endine riigijuht Vytautas
Landsbergis, Eesti presidendi abikaasa Ingrid Rüütel, USA valitsuse kauaaegne
nõunik, professor Paul Goble, mitu europarlamendi liiget ning Eesti, Soome ja
Ungari poliitikut.
Aprillis tõstatas reformierakondlasest rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo
kohtumisel Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Alvaro Gil Roblesiga küsimuse
soome-ugri rahvaste halvenevast poliitilisest ja kultuurilisest olukorrast
Venemaal.
12. mail võttis europarlament Eesti, Soome ja Ungari saadikute algatusel
vastu resolutsiooni olukorrast Mari Eli vabariigis, milles taunis inimõiguste
rikkumisi Marimaal.
Resolutsioon rõhutas, et maridel on keerukas omakeelset haridust saada, pole
marikeelset kesk- ega kõrgharidust ning viimastel aastatel on vähenenud
marikeelsete õppematerjalide väljaandmine.
Dokument märkis ka, et Marimaal toimuvad pidevalt kallaletungid sõltumatu
ajakirjanduse esindajatele. 2001. aastal tapeti kolm ajakirjanikku, tänavu 4.
veebruaril peksti julmalt Mari kongressi esimeest Vladimir Kozlovi.
Resolutsioon kutsus Venemaa föderaalset ja kohalikku võimu üles tunnustama
sõnavabadust, lõpetama viivitamatult Mari Eli ametnike, haridus- ja
kultuuritöötajate poliitiline tagakiusamine ning täitma kohustusi, mida Venemaa
on endale võtnud vähemuskeelte ja -kultuuride kaitsmisel ja arendamisel.
10. juunil reageeris Venemaa riigiduuma resolutsioonile avaldusega, milles
nimetas põhjendamatuks hinnangut möödunud aastal Marimaal toimunud
presidendivalimistele ja teatas, et ei pea õigeks viiteid ajakirjandusvabaduse
ja marikeelse hariduse puudumise kohta.
Venemaa rahvasaadikud teatasid, et said europarlamendi resolutsiooni
vastuvõtmise järel massiliselt pöördumisi soome-ugri rahvaid esindavatelt
ühendustelt Marimaalt, Udmurtiast, Mordvast, Karjalast ja teistest Venemaa
piirkondadest, kus avaldati nördimust europarlamendi resolutsiooni
tühjasõnalisuse üle.
Riigiduuma hinnangul tahtis europarlament oma dokumendiga juhtida maailma
üldsuse tähelepanu kõrvale vähemusrahvaste ärevusttekitavalt olukorralt Balti
riikides.
Esmaspäeval ilmus Postimehes väljaande The Economist ajakirjaniku Edward
Lucase artikkel, milles ta tsiteeris Kozlovi kartust, et mari keel võib järgmise
põlvkonna jooksul välja surra, kui midagi ette ei võeta.
|