Vastukaja: kas mitte kogu
majandusstrateegia ei tuleks asjatundlikult läbi mõelda?
Riigikogu liige Taavi
Veskimägi väidab (PM, 4.VI 07), et Eesti 2008 eelarvestrateegia tuleb «veel kord
läbi mõelda.» Kuid Veskimäe poolt lisatud põhjenduste pidevast vastuoksustest
siiski näib, et meie praegune põhihäda on ikka vist selles, et kogu
rahvamajandusliku arengu ametliku
alusstrateegia loogika lonkab ning eeskätt viimane vajaks valimispalavikust
vabanenud asjatundlikku läbimõtlemist.
Tõepoolest, Veskimägi: «kui
me tahame euroalaga hoomatavas tulevikus liituda (mida tuleb kindlasti teha),
siis vajame …». – Taevane arm, mida meil tuleb kohe tõesti kindlasti teha, see
on vohava inflatsiooni talitsemine. Euroalaga liitumise võimalus oleks
talitsetud inflatsiooni juures ainult üks väga meeldiv lisaprodukt. Väga meeldiv
eriti selle tõttu, et see aitaks omakorda täiendavalt inflatsiooni ohjata ja
sihistada. Nt Sloveenias peale euroalale siirdumist kodumaine hinnatase mitte
ainult ei stabiliseerunud vaid seda suudeti isegi komplitseeritud
rahanduspoliitikaga isegi langetada.
Muide peaaegu igast teisest
Veskimägi’ väitest paistab traagelniitide vahelt läbi, et kolalitsiooni
majanduspoliitikas ei ole teaduspõhist arusaama ei inflatsiooni sihistamisest
ega selle ülimast olulisusest ning komplitseeritusest
(Friedman).
Veskimägi nt nõuab
eelarveülejäägi edasist suurendamist, lisades, et «seda võib suunata nt
pikaajaliste struktuursete reformide finantseerimisele.» – Jälle taevane arm,
milleks siis selline suunamine peaks käima läbi eelarve ülejäägi valitsuse suva
kaudu?
Ja mis veelgi hullem,
eelarve ülejääkide suurendamine näib meil praegu toimuvat eeskätt
administratiivselt hindade tõstmisega: seega Eesti konkurentsivõime
vähendamisega, kroonihoiuste ostujõu järjest suurema langetamisega,
välislaenubuumi edasise õhutamisega, Eesti rahvusvahelise
investeerimispositsiooni järjest suurema taandamisega (rahvusliku varast lõviosa
müümisega välisomanikele), elanike majandusliku ebavõrdsuse
suurendamisega. |
