Eurovalimistel Eesti venekeelsete parteide ja ühenduste ühiskandidaadina üles seatud Maardu linnapea Georgi Bõstrov ütles BNSile, et deklaratsioonile andsid allkirjad Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Norra ja Küprose esindajad.

Eestist kirjutasid deklaratsioonile alla Bõstrov, tema valimisstaabi juht Andrei Zarenkov, Narva volikogu liige Gennadi Afanasjev ja Vene Erakonna Eestis esimees Dmitri Linter.

Deklaratsioon rõhutas, et laienenud ELis elab umbes kuus miljonit inimest, kelle jaoks on vene keel ema- või kodune keel, kuid praegu ei esinda nende huve ükski üleeuroopaline partei. Seda rolli peabki täitma hakkama Euroopa Liidu Vene Partei, mille loosungiks on «Venelaste ühtsuse eest ühtses Euroopas».

Läti ühenduse Inimõiguste Eesti Ühtses Lätis kaasesimees Tatjana Ždanok põhjendas aprillis partei loomist veel ka sooviga aidata kaasa Venemaa ja ELi lõimumisele, et luua tulevikus ühtne Euraasia ruum Lissabonist Vladivostokini.

Deklaratsiooni kohaselt oli reedene Praha kohtumine parteid loova töögrupi esimene kohtumine, partei asutamise ettevalmistus peaksid olema lõppenud järgmise aasta 1. maiks.

Selleni jäänud aja jooksul tuleb valmis saada partei põhikiri ja programm, luua sidemed ajakirjanduse ja venekeelseid inimesi ühendavate organisatsioonidega Euroopa riikides ning taotleda venekeelsete kandidaatide pääsu europarlamenti.

Deklaratsioon kutsus korraldama allkirjade kogumist venekeelse hariduse kaitseks Lätis, aga ka Eestis.

Partei loomise töörühma ametlik internetikülg hakkab asuma aadressil www.ruses.org, järgmine kohtumine on selle aasta detsembris.

Riigikogu väliskomisjoni Res Publicasse kuuluv esimees Marko Mihkelson ütles BNS-ile, et Eesti poliitiline areng on väga hea kogemus rahvuslikul pinnal moodustatud parteide saatuse kohta.

«Eelmistel valimistel ei pääsenud riigikokku ükski siin tegutsev rahvuslikul põhimõttel moodustatud ehk siis venekeelne partei ja ma olen väga skeptiline ses suhtes, et europarlamendi valimistel võiks teistmoodi minna,» ütles ta. «Teiseks tekib paratamatult küsimus sellise ühenduse sõltumatusest.»

Venemaa parlamendi alamkoja riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov ütles kolmapäeval ajalehes Izvestija avaldatud intervjuus, et Venemaa pole sellise partei loomisest huvitatud.

Ta ütles, et kui Läti ja Eesti venekeelsed poliitikud sellise partei loovad, on see nende õigus, kuid see võib Venemaa suhted europarlamendiga keerukamaks muuta.

Tema sõnul võivad europarlamendi kõige radikaalsemad Venemaa-vastased jõud sel juhul hakata Venemaad süüdistama tungimises oma seinte vahele.

Kossatšov ütles, et seepärast ei paku partei loomise projekt Moskvale huvi, kuigi Venemaa mõistab inimeste tahet, kui nad selle ellu viivad.

Eelmisel nädalavahetusel Riias Moskva linnapea Juri Lužkoviga kohtunud Bõstrov lisas, et reedel sai Prahas allkirjad ka deklaratsioon Balti riikide venekeelse elanikkonna huvide kohta Euroopa Liidus.

Sellele dokumendile andsid lisaks Bõstrovile allkirja Ždanok ja Leedu Venelaste Liidu juht Sergei Dmitrijev.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1.75