Arvan, et poes polnud viina ja suitsu 26 aastat tagasi, kui mina esimeses
klassis käisin, vähem saada kui praegu. Tõsi, nad polnud nii kirevate siltidega.
Ja eks avalikkuses räägiti joomise ja suitsetamise kahjulikkusest ning noorte
seas levimisest vähem. Võib-olla seepärast ei läinud me toona neid keelatud
vilju praeguste Jüri esmaklaslaste kombel näppama. (Tõe huvides tunnistan üles,
et isa suitsude salaja äratõmbamisega jäin vahele nii umbes neljandas
klassis).
Mul onu tavatses öelda (loomulikult jällegi mitte siis, kui veel esimeses
klassis käisime), et parem, kui laps proovib napsi olemust kodus vanemate
juuresolekul, kui läheb nurga taha jooma. Ent siis kadus hetkega ka keelatud
vilja «magus» maitse.
Meil – kuigi jällegi mitte esimeses, vaid pisut hilisemates klassides – oli
suviti kombeks naabrite juures maasika, ploomi, kirsi ja õunaraksus käimine,
kuigi enda koduaias kõik need samad viljad kasvamas.
Sulli ja feimi (vanematele inimestele: raha ja kuulsust) otsisime meie
teistmoodi. Näiteks, kes oskab paremini sääreväristajat (noorematele
tegelastele: motorolleri omamoodi eelkäija) putitada.
|
