| Eile ajalehes Financial Timesis avaldatud artiklis märgivad London School of Economics’i professor William Buiter ja Londoni Ülikooli majandusprofessor Anne Silbert oma arvamusloos, et otsustajad Euroopa Liidus peaksid kaaluma võimalikele uutele euroliikmetele Eestile, Leedule, Sloveeniale, Lätile ja Slovakkiale inflatsiooni osas järeleandmiste tegemist. Eesti, Leedu ja Sloveenia lootsid eurotsooniga liituda 2007. aasta jaanuaris, Läti 2008. aastal ja Slovakkia 2009. aastal. Autorid märgivad, et kuigi need riigid on olnud iseseisvad lühikest aega, on nende üleminek paindlikule turumajandusele väga edukas olnud. Maailmapanga hinnangul on näiteks äritegevuse vabadus Leedus ja Eestis suurem kui Saksamaal. USA ajutrusti Heritage Foundationi hinnangul on kõik viis varemnimetatud riiki majandusvabaduselt Prantsusmaast eespool ja Eesti on eespool ka USAst. Professorid märgivad, et kõik kandidaatriigid on täitnud eurotsooniga liitumiseks nõutavad Maastrichti kriteeriumid. Näiteks vanad euroriigid nagu Belgia, Saksmaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka ei saaks tänapäeval etteantud tingimuste kohaselt Euroopa ühtse rahasüsteemiga liituda, kuna nende rahanduskriteeriumid ei vasta tingimustele. Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni hinnangul vastab ainult Sloveenia inflatsiooni kriteeriumidele, mille kohaselt ei tohi aastane inflatsioon ületada kolme edukama ELi liikmesriigi hindade stabiilsuse näitajat rohkem kui 1,5 protsendipunkti ulatuses aasta enne vaatluse toimumist. «Sundida kandidaatriike rakendama nii vahetuskursi kui ka inflatsiooni kriteeriume, oleks majanduslikult mõttetu,» leiavad Buiter ja Silbert. «Stabiilse vahetuskursi valimine tekitas Balti riikides koos kütusehindade kasvuga inflatsiooni ja samas tõstis kaubandussektoris tootmisvõimet.» Euroopa riikide inflatsioonitaset mõõdetakse kõiki 25 Euroopa riiki, ja mitte ainult 12 eurotsooni kuuluvat riiki arvesse võttes, vaadeldes neis keskmist inflatsiooni taset. Konservatiivse hinnangu kohaselt peaks kandidaatriikides inflatsiooni tase kerkima 1,5 protsenti aastas. Tänavu märtsi andmete põhjal olid madalaima inflatsiooniga riikideks Holland ja Soome ning Poola ja Rootsi. Nendes riikides, millest kaks viimast ei kuulu eurotsooni, oli inflatsiooni tõus keskmiselt 1,2 protsenti aastas. Sellele veel 1,5 punkti lisamine tõstab inflatsiooni 2,7 protsendini. Selle orientiirini on jõudnud Sloveenia ning Leedu on kohe selleni jõudmas. Eesti, Slovakkia ja Läti pole selle piirini jõudnud. Professorite sõnul mõõdab Euroopa Keskpank hindade stabiilsust madalaima inflatsiooni taseme järgi, mis peaks olema ligilähedane kahele protsendile. Kuid Euroopa Keskpanga kriteeriumi järgi on sel juhul Rootsis, Soomes ja Poolas ning ka Hollandis liiga madal inflatsioon. Muudatused majanduses aga võivad tõsta inflatsiooni 1,5 protsendi võrra ning siis hakkab tööle Balassa-Samuelssoni efekt, mille kohaselt teenuste keskmised hinnad tõusevad kandidaatriikides kiiremini kui eurotsooni riikides. Eesti peaks selle kriteeriumi täita suutma. Eurotsooniga liituda soovivad Eesti, Leedu ja Slovakkia seisavad silmitsi karmide ja paindumatute Euroopa poolt ette kirjutatud inflatsioonireeglitega, leitakse artiklis. «Mida siis teha tobedate ettekirjutustega?» küsivad professorid. «Nii mõttetu ettekirjutuse mittetäitmine kui ka selle täitmine vähendab selle mõjukust.» Autorite sõnul on siiani Maastrichti kriteeriumitest üle astutud nii tihti ja sihikindlalt, et nende eiramine tulevikus ei mõjuta eriti Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni poolt eelistatud inflatsioonidefinitsiooni, vaid toetaks lepingus kirjapandut. «Kui aga tekib küsimusi, kuidas lepingut interpreteerida, siis peaks sellest küsimusest huvitatud riigid pöörduma Euroopa Kohtu poole,» leiavad Buiter ja Silbert. «Seda pole õnneks vaja, sest liikmestaatuse üle otsustab Euroopa Nõukogu, mitte Euroopa Keskpank või Euroopa Komisjon. Euroopa majandus- ja rahandusliit oli poliitilise tahte triumf tehnokraatliku tagasihoidlikkuse, põikpäisuse ja võhikluse üle.»
Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk
|
Tuntud majandusprofessorid Willem Buiter ja Anne Silbert soovitavad Euroopa Liidul eurotsooniga liitujatele inflatsiooni osas järeleandmisi teha.
Vanemad uudised
