| |
|
 |
Rahvaliitlaste hinnangul on e-hääletamine märksa ebaturvalisem kui senine kord, mis lubab valijal hääle anda jaoskonna valimiskabiinis paksude kardinate taga.
Foto: Margus Ansu |
|
Võimuparteid tülitsevad e-valimiste pärast
(21)
04.05.2005 00:01
Rasmus Kagge, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Uus koalitsioon on vähemalt ühes küsimuses juba lõhki – Reformierakond
võitleb e-valimise kehtestamise poolt, Rahvaliit raiub neile vastu ning
Keskerakond omakorda üritab tülitsejaid lepitada.
Sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel elektroonilise hääletamise lubamist puudutava seaduseelnõu teine lugemine kujunes eile riigikogus tõeliseks sõnalahinguks. Ühel pool rindejoont oli kõnepuldis e-hääletamist kaitsnud põhiseaduskomisjoni liige, reformiparteilane Kristiina Ojuland ja teisel pool rahvaliitlased. Kolmas valitsuspartner, Keskerakond kuulas naispoliitiku pommitamist aga vaikselt pealt. «E-valimised soovitakse kehtestada ebademokraatlikul, Eesti põhiseaduse vastasel viisil ning meetodil, mida üheski maailma riigis pole rakendatud,» alustas rahvaliitlane Janno Reiljan. Ebaturvaline hääletus Rahvaliit raius järjekindlalt, et e-valimiste näol ei ole tegu salajase hääletusega, see on ebaturvaline ning tõstab häälteostmise ohtu. Samuti väitsid nad, et kuivõrd e-hääletusel saaksid osaleda vaid ID-kaardi omanikud, kellel on kodus lisaks arvutile ka ID-kaardi lugeja, puudutab see väikest protsenti valijatest, sest enamikul neist vastav tehnika puudub. «Niipea kui me selle siin juurutame, luuakse töökohtades kähku tehnilised võimalused ja kohalikes omavalitsustes on lõpuks ainult vallavanema kabinetis ID-kaardi omanikel võimalik oma hääl anda,» põhjendas Reiljan. «Keegi neid ei ähvarda, kuid kõik nad teavad – kui nad sealt hääletamiselt läbi ei käi, on nende töökoht ohus.» Ojuland üritas küll pidevalt selgitada, et e-valimised on veebruaris Tallinna vabadussamba rahvahääletusel järele proovitud ja parimate IT-spetsialistide poolt turvalisteks tunnistatud, ent sellest polnud kasu. «Kuulata Reiljani võrdluseid ja seda, kuidas nad kahtlustavad rahvast seaduskuulmatustes, ebalojaalsuses, valimistulemuste võltsimises ja veel sajas surmapatus – no andke andeks, see oli väga õõvastav tunne,» lausus endine välisminister hiljem Postimehele. Aeg maha Ojuland viitas sellele, et häälteostmise oht e-liinide kaudu pole sugugi suurem kui praegu, vaid on isegi väiksem, sest internetis hääletades võib pärast mõjutaja võimalikku sekkumist valikut hiljem muuta. «Kellelegi ei ole saladuseks need kahtlused, kuidas senise valimiskorraga on ostetud ja üritatud inimeste hääli kokku osta – mina ei näe siin probleemi,» lausus ta. Teist lugemist eelnõu eile aga ei läbinudki, sest üllatuslikult hääletasid kõik kolm valitsusparteid selle katkestamise poolt. Nimelt otsustas valitsusliidu koostöökoda päev varem, et neil oleks parem erimeelsused omavahel lahendada. Nii võetigi aeg järgmise nädalani lepituste leidmiseks maha. Lepitajana loodab esile tõusta Keskerakond, kes moodustas selleks ka töörühma, kus kõik kolm võimuerakonda võiks oma suud puhtaks rääkida. Seejuures hoiab «lepitaja» ise pigem rahvaliitlaste poolele. «Me pole e-valimiste vastu, kuid arvame, et poleks hea mõte see juba sel sügisel kasutusele võtta,» ütles keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar. Selleks reedeks tehakse e-valimiste eelnõusse vajalikud muudatused ja tuleval nädalal tuleb see uue ringiga parlamenti tagasi. Kui aga uues valitsuses lepitust ei leita ja Keskerakond hääletab koos Rahvaliiduga e-valimiste vastu, võidab ikka reformipartei. Nimelt on e-valimise poolt nii Res Publica, Isamaaliit kui ka sotsiaaldemokraadid, kel on riigikogus 60 häälega enamus. Põhjus, miks rahvaliit revolutsioonilisele ideele sedavõrd ägedalt vastu seisab, on mitmete poliitikute väitel hirmus, et see tõmbab ligi seni väheaktiivseid valijaid ehk noori. Rahvaliidu valijaskond on aga valdavalt eakam maarahvas, kelle tehnilised võimalused ja oskused pole noortega võrreldavad.
|
