| «Eesti uuriv ajakirjandus tõesti on üsna lapsekingades, aga ta on viimastel aastatel kõva sammu edasi teinud,» ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Heidit Kaio. Tema sõnul on võimalik, et viimaste aastate uuriva ajakirjanduse areng on seotud majandusliku tõusuga. Vikerraadio toimetaja Lauri Hussar märkis, et uurivale ajakirjandusele seavad piirid Eesti väike turg ja rahaliste ressursside piiratus. «Meil on väga vähe freelance ajakirjanikke, kes teevad oma väikest asja. Nad hakkavad otsast uurima ühte teemat, jõuavad mingisse punkti, seejärel avaldavad selle ja saavad kopsaka honorari ning hakkavad uurima midagi muud,» tõi ta näite. Lisaks tuleb tema väitel uurivate lugude puhul tihti kellegagi koostööd teha, mis võib loo kvaliteedi kahtluse alla seada. Maalehe peatoimetaja Sulev Valner märkis, et Eestis on siiski ka häid näiteid uurivast ajakirjandusest. Postimehe toimetaja Erkki Bahovski tõdes, et vabakutseline ajakirjandus puudutab ka arvamuslugusid. Tema sõnul mõjutab välismaal inimesi palju ka see, mida arvavad suurte ajalehtede juures töötavad vabakutselised kolumnistid. «Meil midagi sellist ei ole,» lisas ta.
Saatekülalised rääkisid ka meedia
kollaseks minemisest. Heidit Kaio meelest on kirjutav press enesekindlam ja
vähem kollane kui varem. Ta lisas, et kindlasti tuleks vahet teha
paberväljaandel ja online-ajakirjandusel.
«Me oleme selgelt ajaloolises
olukorras, 2007.aasta oli see, kus raha läks internetti.
Internetireklaam kasvab täies tempos,» sõnas ta.
Hussar tõdes, et klikkide arv on online-ajakirjanduses väga
oluliseks läinud, kuid võrreldes Briti meediaga ei ole Eesti ajakirjandus nii
kollane.
Valner lausus, et tuleb valida
võimaluse vahel teha kas tabloidlehte või tõsist ajakirjandust. Ta avaldas
heameelt, et vaadates mitmete ETV telesaadete vaadatavust, tahavad paljud inimesed just tõsisemat
ajakirjandust.
Toimetas Merje Pors, Postimees.ee |
