| 31. märtsil lõppenud majandusaasta müügimaht kujunes rekordilisest tootmismahust ligemale miljoni tonni võrra veelgi suuremaks - 17,2 miljonit tonni, kirjutab Põhjarannik. Narva elektrijaamades järsult kasvanud põlevkivi nõudluse rahuldamiseks läksid mullu käiku ka varasemalt maa seest välja toodud varud. Eriti suur nõudlus oli mullu sügisel, mil Eesti Energial tekkis tänu soodsale turuolukorrale võimalus senisest rohkem elektrit Põhjamaadesse müüa.
Nii suurte mahtudeni küündis Eesti Põlevkivi viimati Eesti taasiseseisvumise alguses 1992. aastal, mil põlevkivi kaevandati 18,9 miljonit tonni.
Eesti Põlevkivi avalike suhete juht Raivo Lott ütles, et 1. aprillist alanud majandusaasta tootmismahu prognoos on veel kinnitamata, kuid juba praegu on selge, et see tuleb mullusest väiksem.
«Uutes tingimustes tuleb Eesti Energial osta süsinikdioksiidi lisakvoote ja seetõttu on mõnedel perioodidel, mil jõed on veerikkad ja Põhjamaade energiabörsil Nordpool hinnad madalad, kasulikum elektrit sisse osta kui ise toota. Põlevkivi kulub Narva jaamades sel ajal vaid nii palju, et kateldel tuli all püsiks,» märkis Lott. Tema sõnul peaks aga sügisel, mil Põhjamaade jõed veevaesemaks jäävad, tekkima taas soodne olukord elektriekspordiks ja siis peab Eesti Põlevkivi olema valmis suurteks toodangumahtudeks.
Tänavu märtsis langeski juba põlevkivi müügimaht 1,1 miljoni tonnini. Aprillis vähendatakse seetõttu Eesti Põlevkivis ka tööpäevade arvu. Toimetas Merje Pors, Postimees.ee |
