Möödunud aastal kuulutati Eestis välja 419 ettevõtte maksejõuetus, seega vähenes pankrottide arv 2004. aastaga võrreldes nelja protsendi võrra, teatas Krediidiinfo.  

Keskmiselt pankrotistub aastas 0,4% ettevõtetest ehk üks firma 220-st.

Suurima pankrotistumise määraga piirkond Eestis on endiselt Ida-Virumaa, kus ettevõtte tõenäosus pankrotistuda on kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt.

Kõrge on pankrottide arv ka Rapla- ja Pärnumaal, kõige harvem pankrotistuvad aga Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa ettevõtted.

Pankrotiettevõtete bilansse analüüsides selgus, et pankrotistunud ettevõtetel on maksu- ja tolliameti ees tunduvalt rohkem pikaajalisi võlgnevusi kui tavaettevõtetel.

Ligi pooltel 2005. aastal pankrotistunud ettevõtetest esinesid märkimisväärsed maksuvõlad juba enam kui aasta enne maksejõuetuse välja kuulutamist.

Lisaks pikaajalisele maksuvõlale viitab pankrotiohule ka negatiivne omakapitali tase, suur kahjum viimasel aastal, normaalsest selgelt madalam likviidsus ning lühiajaliste kohustuste märkimisväärne suurenemine.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrotistumise määr keskmisest madalam – 44 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta.

Kõige väiksem on pankrotistunud ettevõtete osakaal Hispaanias ja Poolas – vaid 2 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta.

Kõige rohkem on pankrotte aga Austrias, kus iga 10 000 ettevõtte kohta on 288 pankrotti. Lätis ja Leedus on vastavalt 103 ja 120 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta.

Toimetas Peeter Kuimet, reporter/toimetaja

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0