Uudiseid seekordsetest riigikogu valimistest on avaldanud ajalehed ja netiportaalid kõikjal maailmas. Ei ole see Keskerakonna ja Reformierakonna raju lõpuspurt valimisvõidu nimel, roheliste (taas-)tulek Eesti poliitikasse ega gigantide palaganid teleekraanil, mis on ühe Euroopa Liidu pisiriigi parlamendivalimised rahvusvaheliste uudisteagentuuride vaatevälja tõstnud. Põhjuse annab seesama võluvõti, mis on lubanud meie riigijuhtidel viimasel kümnendil isegi maailma suurte ja vägevatega suheldes selja uhkust tundes sirgu lüüa – Eesti kui e-riik. Nüüd saime paista silma sellega, et esimestena maailmas valisime parlamenti interneti teel. Oma hääle andis elektrooniliselt 30 275 inimest ehk ligi kolmveerand neist, kes üldse kunagi on oma ID-kaardi arvutisse torganud. Ehk vähemalt kuus protsenti valimas käinutest – eeldusel, et hääletamisaktiivsus kujuneb sama suureks kui neli aastat tagasi. Need arvud näitavad, et meie elektroonilise isikutunnistuse arendajad on saavutanud usalduse. Turvariskid on ju ka traditsioonilistel valimistel. See annab alust loota, et tulevikus saab e-hääletajate osa vaid kasvada. Oleme võrdlemisi kiiresti harjunud nii e-panganduse, netis tulude deklareerimise, Euroopa mõttes laialdase traadita interneti leviku kui elektroonilise bussipiletiga. Homme selgub, kas populaarsed e-valimised tõstavad ka üldist valimisaktiivsust. Ent igal juhul astuti samm põlvkonna suunas, kes ilma internetita oma elu enam ette kujutada ei suuda. Kellele osalemine kõikvõimalikes netifoorumites ja -kampaaniates tähendabki tihtipeale kodanikuaktiivsust, hoolimist ühiskonnast ja riigist. Kuigi e-valimised on kahtlemata tubli teetähis, varitseb siiski oht, et jääme loorberitele puhkama. «Kaua me ikka näitame väliskülalistele seda e-valitsuse istungisaali, varsti läheb juba viies aasta. Võiks ka midagi uut välja mõelda,» märkis ekspeaminister Mart Laar tabavalt hiljutises Postimehe intervjuus. Tõepoolest. Tänavu möödub viis aastat ka esimesest digitaalselt allkirjastatud dokumendist Eestis, ent enamikule on ID-kaart siiani vaid plastitükk isiku tuvastamiseks – kui poemüüja peaks kaardimaksel juhtumisi pildiga dokumenti nõudma. ID-kaardi tarkvara on läinud küll mugavamaks, ent pole veel kaugeltki kasutajasõbralik. Kodanikuportaal ja riigi elektroonilised registrid on lapsekingades. Ja nii edasi. Ja nii edasi. E-valimistel antud hääled peaksid kohustama uut riigikogu ja valitsust ses suunas edasi liikuma. Vundament on olemas, tuleb laduda samaväärsed müürid. * Elections in Estonia – valimised Eestis (ingl. k) |
