Elekter kägistab?

Elektri kallinemine annab alati hoogu ka aruteludele elektri tootmise ja jaotamise tuleviku üle. Ühelt poolt rõhutakse põlevkivielektri paratamatusele, teiselt poolt pakutakse taastuvaid elektriallikaid ja tootmise hajutamist. Veel on kõne all ka ulatuslik import.

Esmapilgul võib paista reetmisena, kuid just looduskaitse seisukohast tuleb peatähelepanu pühendada ikkagi põlevkivielektri arendamisele. Taastuvenergeetika potentsiaal ei ulatu üle 5-6 protsendi koguvajadusest, see jääb ikkagi marginaalseks.

Impordiga kaasneb sõltlaseseisund. Pealegi tähendab import looduse saastamist mujal. Pikad prognoosid näitavad, et tulevikus on umbes 1/3 elektri import vältimatu. 2/3 on võimalik ja tuleb endal toota. Järeldus - põlevkivist pole pääsu. Siit teine järeldus - kui tahta loodust säästa, tuleb tegeleda ennekõike põlevkivielektri tootmisahelaga.

Mis tuleks teha? Kõigepealt üks riskantne prognoos, millal vallutab maailma mingi fossiilse kütuse vajaduseta tehnoloogia elektri tootmiseks. Ühel hetkel peaks ärimaailma loogika sundima ümber lülituma uute tehnoloogiate väljatöötamise takistamiselt selle jõulisele toetamisele. Selle ajani, tõenäoliselt 20-30 aastat või enam, tuleb paratamatult kasutada põlevkivi.

Täna peaks maha panema tärmini, milleni jätkatakse veel n-ö traditsioonilise, madala efektiivsusega, saastava tehnoloogia täiustamist. Ja valmistuma sellest tärminist alates kasutama järsult paremat tehnoloogiat. Lühemaajaline programm ütleks, millal on aeg lõpetada praeguse tehnoloogia täiustamine ja minna üle teisele põlevkivielektri saamise viisile. Pikemaajaline ütleks, millal võime põlevkivielektrist üldse loobuda.

Et mitte kobada ökonoomilises pimeduses, tuleb kõigepealt välja arvutada, mis elekter tegelikult maksab, kui liita hinnale ka kõik tootmisahela looduskahjud. Väga täpselt pole see võimalik, kuid abi oleks ka teadmisest, kas elektri kWh maksab tegelikult 2 või näiteks 5 krooni. Prognoosiga sidusalt tuleb teha ära ökoloogiline maksureform eesmärgiga panna turumehhanismid uuendusi toetama.

Juhan Telgmaa, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees

Elion kui Krõlovi kvartett

Eesti Telefoni nimevahetus Elioniks meenutab Krõlovi valmi «Kvartett», kus Pärdik, Eesel, Kits ja Karu võtsid kaks viiulit, aldi ja kontrabassi ning hakkasid muusikat tegema. Kui midagi välja ei tulnud, siis vahetasid aga istekohti, kuni tuli Ööbik ja ütles, et muusikuteks nad ei kõlba.

Nimemuutus Eesti Telefonist Elioniks ei toonud kaasa mitte mingisugust teenindustaseme paranemist, nagu seda propageeriti, vaid kõik jäi samaks, ja hullemgi veel - läks halvemaks.

27.02.2004 teostas AS Elion rünnaku minu kui portaali hot.ee kasutaja vastu ning kustutas aadressilt www.hot.ee/ dizionario minu kodulehe - «Eesti-itaalia sõnastiku» 126 000 märksõnaga ning sulges kasutajakonto. Loomulikult toimus aktsioon eestlastele tüüpilisel maneeril - argpükslikult, pugejalikult ja salaja.

Iroonia seisneb selles, et AS Elion ise propageerib sedasama minu elektroonilist sõnastikku Elioni veebilehel www.neti.ee rubriigis Teadus/Filoloogia/ Sõnastikud. Sõnastik on ka registreeritud Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi serveris rubriigis «Keeleressursid: Sõnastikud: Mitmekeelsed». Sõnastiku tegemiseks kulus mul üle poole aasta. Materiaalset kasu ma saanud pole, tegin sõnastiku heast tahtest, et inimesed saaksid seda abimaterjalina kasutada.

Miks võttis AS Elion inimestelt õppimisvõimaluse? Mis oli aktsiooni põhjuseks? Külastatavuse nappus ilmselt mitte. Seisuga 27.02.2004 oli sõnastikku vaadatud 6902 korda nii Eestist kui ka Itaaliast. Sõnaraamatut sai kasutada ka itaalia-eesti sõnastikuna.

Pöördusin küsimusega Elioni internetiteenuste klienditoe poole, aga mulle ei osatud vastata. On teada tõde, et mis tahes firma töötajate intellekt ei saa olla kõrgem selle firma personaliosakonna direktori intellektist. Nii et pelgalt nime muutmisega ikka probleeme ei lahendata.

Andri Ivin

Monopolile kasulik ampritasu

Iga kauba hinna moodustavad tema tootmise, transpordi-, reklaami-, müügi- ja lisatud maksukulud kokku. Erand ei ole ka elekter.

Jagunevad need kulud aga võrdeliselt toodetud-müüdud kaubale. Ei ole vahet ülekande põhivõrgus, kas läheb see elekter tsemendile või kodusele elektripliidile. Madalpinge liike on muidugi rohkem, kliente samuti, ja mingi osa kulusid on suuremad.

Kuid kas majas on peakaitse 10A või 20A, see ei oma tähtsust, sest tarbitakse ikka kindel kogus vastavalt vajadusele ja võimalusele. Üheaegselt ei tarbi kõik kliendid kindlasti kogu oma võimsust, muidu oleks alajaamad ammu kõrbenud.

Ampritasuga saadakse raha kätte ka kõige väiksemalt tarbijalt, põhimõttel: mida vähem tarbid, seda kasulikum energiavõrgule.

Kokkuhoiuks aga tuleks üle vaadata miljonipalgad, telefonid ja autod, mida kasutatakse nagu isiklikku. Eks ka riik tahab siit kõvasti matti võtta.

Igatahes tuleks lõpetada hämamine kahjuliku väiketarbija ümber, avaliku arvamuse massiivne töötlemine demagoogiliste võtetega, kuni hinnatõusu jutt on kõigile pähe taotud kui hädavajalik ja vältimatu.

Jaan Kraav, Rakvere

Eesti Energia jultumus

Meie lehtedes antakse esimesel pilgul justkui asjatundlikke nõuandeid peakaitsme optimeerimiseks, kuid jäetakse paraku märkimata, et ka see teenus on väga kõrge monopoolse röövhinnaga.

Ka unustatakse ära, et näiteks talumeestel on mõnikord lühiajaliselt vaja väga tugevat voolu.

Olgu selleks põhjuseks siis puude lõikamine, keevitamine või koguni näiteks käivitusalaldi kaudu traktori käivitamine, mis tegelikult kestab vaid sekundeid, kuid nõuab väga tugevaid kaitsmeid.

Ja paraku peab ühe monopoli röövhaardes olev niigi vaene talupoeg seetõttu kogu aasta kõrget amprimaksu maksma.

Mart Arold

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5