Samal teemal: Löök kooliasulatele (2) Repliik: Tegu või lõputu jutt?

Praxise visioon tulevasest kutseharidusmaastikust näeb ette umbes 35 kutseõppeasutuse säilimist senise 79 asemel. Suur osa ellujääjatest hakkavad asuma regionaalsetes tõmbekeskustes, väljaspool neid on tulevikulootust vaid edukatel spetsialiseerujatel.

Ühelt poolt sunnib koondumisele algav demograafiline tagasilöök. Kui praegu astub gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse 1988. aastal sündinud suur põlvkond, siis juba kolme aasta pärast hakkab keskkoolieas noorte osakaalu märkiv kõver kukkuma.

Globaliseerumise viljad

Samal ajal tekivad majanduse globaliseerumise tõttu uued töökohad tootmises ja teeninduses vaid suurematesse linnadesse. Seetõttu suunduvad sinna ka kutseõppurid.

Suurlinnade kutsekoolide tuleviku pärast uuring eriti ei muretse, samuti on väiksemate maakonnalinnade koolidel võimalik leida tegevust. Sünge on väikelinnade ja valdade kutseõppeasutuste tulevik. Need võivad ellu jääda üksnes siis, kui suudavad kvaliteetselt spetsialiseeruda kitsal nishierialal, mille tagamaaks on kogu Eesti või isegi välisriigid.

Praxise visiooni kohaselt koondub kutseõpe edaspidi Tallinna ja Tartu kõrval piirkondlikesse tõmbekeskustesse Narvas, Kohtla-Järvel, Rakveres, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Paides, Võrus, Viljandis ja Valgas. Mõned nishikoolid jäävad püsima Lõuna-Eesti väiksemates kohtades.

Haridusosak kutsekoolile

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Andres Pung lubas, et kutsehariduse 2005.-2008. aasta arengukava koostamisel võetakse aluseks just Praxise uuring ning eesmärgiks seatakse inim- ja finantsressursside koondamine.

Haridusminister Toivo Maimets lisas, et praegu üldhariduskoolidele kavandatavat haridusosakute-põhist rahastamist on tulevikus plaanis laiendada ka kutsekoolidele.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.41