1. jaanuarist hakkas kehtima uus jäätmeseadus, mille järgi peavad inimesed
kodus tekkinud jäätmed enne konteinerisse pildumist ära sorteerima. Eraldi
prügikastidesse tuleb jaotada biolagunevad jäätmed, nagu õunasüdamed ja
kartulikoored, papp ja paber ning kõikvõimalikud pakendid.
Kui aga keegi on olmejäätmetega samasse prügikasti pannud nööriga kinniseotud paki poole aasta Postimeestega või suure hunniku koduaia puudelt langenud lehti, peavad prügiautoga konteinerit tühjendama tulnud mehed otsustama, kas konteiner tühjaks viia või mitte. Nimelt ei tohi prügifirmad sorteerimata jäätmeid uuest aastast prügimägedele viia, sest prügimäed omakorda ei tohi neid trahvi ähvardusel vastu võtta. Foto ennetab vaidlusi Samas pole kindlat reeglit, kui palju peab prügimäele minevate jäätmete konteineris olema taaskasutamisele määratud materjale, et prügivedajad selle konteineri tühjendamisest loobuksid. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnul pole see praegu veel kuigi oluline probleem, kuid võib millalgi muutuda päris tõsiseks, sest prügivedajal pole võimalust kontrollida, mis konteineris on. Prügivedajate ja prügitekitajate võimalike tülide lahendamiseks saaks prügiveo eest vastutav kohalik omavalitsus keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul lisada jäätme-eeskirja näiteks tingimuse, et sellise prügikasti sisust tehakse foto ja teavitatakse olukorrast ka kohalikku omavalitsust.
Vedaja otsustab Vajadusel pildi tegemise peale mõtleb ka jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg. Tema sõnul on seda juba mõnikord tehtudki, sest ohtlike jäätmete ja elektroonikatoodete tavaprügiga äraviimine on juba aastaid keelatud. Prügikastist sellist kraami avastanud prügivedajad pidid konteineri tühjendamisest loobuma ja vaidluste ennetamiseks on konteineritest ka pilti tehtud. Senini pole Ragn-Sellsi töötajad näiteks sorteerimata pakendite pärast prügikaste tühjaks viimata jätnud, kuid Remmelga sõnul muutuvad prügivedajad karmimaks kevadel, kui inimesed asuvad aedu korrastama. Kui aiarisu visatakse tavalisse prügikasti, mitte biolagunevate jäätmete konteinerisse, kavatsevad prügivedajad konteineri tühjendamata jätta, sest riik on eesmärgiks seadnud kasvuhoonegaaside õhkusaatmist tublisti vähendada. Remmelg lausus, et biolagunev materjal hakkab prügimäel õhu ligipääsu puudumise tõttu käärima ja selle käigus tekib kliimamuutusi tekitavat gaasi metaani. Kui aga biolagunev materjal kompostida, pääseb õhk sellele ligi ning käärimisprotsessi ega ilmastiku soojenemist põhjustavat metaani ei teki.
Samas ei tasu inimestel ka karta, et prügivedajad juuksekarva pooleks ajavad ja iga õunakoore või ajalehe pärast konteineri tühjendamisest loobuksid. «Me lähtume tervest mõistusest: kui sorteerimiskorra rikkumine on silmaga näha, konteinerit ei tühjendata,» ütles Remmelg. Uus ja võõras komme Samas pole vähemalt Tallinna kanti teenindav Jõelähtme prügila ja Kesk-Eestit teenindav Väätsa prügila sel aastal veel sorteerimata prügi tõttu ainsatki prügiautot tagasi saatnud. Väätsa prügila juhataja Aivar Lõhmus lausus, et seni on keelatud kraami ehk ohtlike jäätmete ja elektroonika prügilasse tuua tahtjatega kompromissile jõutud põhimõttel, et külmkapp tuleb ära viia, ülejäänu võib aga prügimäele jätta. Lõhmus ütles, et tema teada on kõik Väätsa prügila teeninduspiirkonna omavalitsused võtnud kasutusele ka seaduses nõutud meetmed jäätmete sorteerimiseks ja seetõttu pole edaspidi põhjust oletada, et tekib vajadus keelduda mingi omavalitsuse prügi vastuvõtmisest. Nimelt keelab uus jäätmeseadus prügilatel äravisatavat kraami vastu võtta nendest omavalitsustest, mis on jätnud jäätmete sorteerimise korraldamata.
Mardile valmistas aga muret hoopis omapärane probleem: nimelt olevat prügikonteinerid defitsiidiks muutunud. Palju korteriühistute esindajaid on ka kurtnud, et lisakonteineritele pole hoovis ruumi. Samas nendivad kõik, et prügi sorteerimisest pole pääsu. Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Agnes Jürgensi sõnul tuleb sellega lihtsalt harjuda. «Sada aastat tagasi võitlesid inimesed ka kempsus käimise ja näopesemise vastu, sest «saab ju muidu hakkama», kuid nüüdseks on need kombed omaks võetud,» tõi Jürgens näite. «Küllap me harjume ka prügi sorteerimisega, sest seegi komme kuulub puhta elukeskkonna juurde.»
Kuhu panna
Olmeprügikonteinerisse:
*klaasikillud väikeses koguses,
suurema koguse jaoks tuleb tellida ehitusprahi konteiner.
*kasutatud
toiduõli -- kui on suures koguses (alates 200 l korraga), siis tuleb koguda
eraldi ja anda käitluseks üle jäätmekäitlejale, kui aga kodumajapidamises tekib
väheses koguses, siis võib panna
olmeprügikonteinerisse.
*kodus lõigatud
juuksed
*kasutatud paberkäterätid ja -taskurätikud
> Loe edasi |
