| |
|
 |
Mullu augustis pälvis Hwang Woo-Suk tähelepanu maailma esimese kloonkoera, afgaani hurda Snuppy loomisega. Koos paljastustega, et ta on fabritseerinud teisi teadustöid, sattus ka see saavutus kahtluse alla.
Foto: epa/SCANPIX |
|
Kloonimiskuningas osutus tüssajaks
04.01.2006 00:01
Arko Olesk, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Aastalõpu teaduskokkuvõtete tegemisel seisnuks
Lõuna-Korea geeniteadlase Hwang Woo-Suki saavutus kahtlemata mitmesuguste
edetabelite esirinnas. Tema juhitava grupi saavutatud läbimurre nn
terapeutilises kloonimises tõotas viimaks ometi ravi näiteks suhkruhaiguse,
selgroovigastuse või Parkinsoni tõve käes kannatajaile.
Häda aga neile, kes panid oma nimekirjad kokku varakult, sest aasta viimased nädalad näitasid, et Hwang väärib esikohta ainult ühes edetabelis – aasta suurima teaduspettuse omas. Novembri algusest tasapisi kerinud skandaal jõudis kulminatsioonini paar päeva enne aastavahetust, mil Souli ülikooli uurimiskomisjon teatas: pole tõendeid, et Hwang oleks kloonitud inimembrüotest saanud patsientidele individuaalselt sobivaid tüvirakuliine, nagu ta väitis maikuus mainekas teadusajakirjas Science. See paljastus ei hävitanud pelgalt Koreas varem rahvuskangelase aupaistet nautinud Hwangi, vaid viis teadlastelt ka kindluse, et selline tüvirakkude saamise ja inimeste ravi viis on üldse võimalik. Särav karjäär Rambivalgusse tõusis Hwang esmalt 1999. aastal, kui teatas lehma kloonimisest. Kolm aastat hiljem nägi ilmavalgust esimene kloonsiga. 2004. aasta alguses rabas Hwangi töögrupp maailma teatega, et nad on klooninud 30 inimembrüot ja saanud ühelt neist ka tüvirakke. See oli esimene kord, kui keegi maailmas suutis inimembrüoid kloonida ning muu hulgas valis ajakiri Time Hwangi saja aasta kõige olulisema inimese sekka. Mullu mais ilmunud artikkel näitas aga veelgi suuremaid edusamme. Töögrupp sai artikli järgi üksteist tüvirakuliini, kulutades selleks kümme korda vähem munarakke kui varasemates uuringutes. Töö haigete rakkudega Tehnika ise oli järgmine: naise munarakust eemaldati selle geneetilist infot kandev tuum ning pandi asemele mõne tavalise, näiteks naharaku tuum. Munarakk jätkas arenemist embrüoks, kuni jõudis arengujärku, mida kutsutakse blastotsüstiks. Siis oli võimalik sellest eraldada tüvirakke ehk rakke, mis suudavad edasi areneda mis tahes rakutüübiks. Kui 2004. aastal kasutas Hwang sisestava rakuna veel doonoriks olnud naise enda rakke, siis mulluses artiklis väitis ta, et lisatavad rakud pärinevad üheteistkümnelt eri haigusi põdevalt inimeselt. Niimoodi kasvatatud tüvirakud kandnuks patsiendi enda DNAd. «Oma rakud on organismile kõige omasemad, neile ei ole äratõukereaktsioone,» selgitas Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets. «See oleks olnud väga tõsine läbimurre tüvirakuteraapias.» Rahvuskangelane Need saavutused, lisaks augustikuine teade, et Hwangi meeskond on klooninud esimese koera, afgaani hurda, kelle nimeks sai Snuppy, tõstsid teadlase riigis rahvuskangelase staatusse. Murelikuks tegevad teated hakkasid avalikkuse ette jõudma Hwangi lähikonnast. Esmalt oli Hwang sunnitud tunnistama, et osa munarakke andsid tema enda labori töötajad ning mitmetele teistele doonoritele maksti rakkude loovutamise eest. Mõlemal juhul on tegu eetikanormide rikkumisega. Hwang möönis segadust mõnede rakupiltidega – mitmes kohas oli sama pilt –, uute kahtluste tekkides aga palus lõpuks artikli vigade tõttu tagasi võtta ning astus Souli ülikooli professori kohalt vabandustega tagasi. Hwangi tööd uurinud kaasteadlastest komisjon järeldas, et maikuine artikkel oli fabritseering, lubatud 11 tüvirakuliini ei eksisteerinud. Lisaks paljastas uurimine, et Hwang oli valetanud ka kloonimiseks kulutatud munarakkude arvu kohta ning tegelikult kulutas ta neid ligi tuhande võrra kirjutatust rohkem. See tähendab, et ta kloonimismeetod oli endiselt vähetõhus. Nüüd jätkub selgitustöö, kui palju võib kahelda 2004. aasta artikli ning Snuppy kloonimise ehtsuses. Varastatud tõendid «Kõige suurem probleem selliste pettuste juures on see, et nüüd tuleb aru saada, mis oli pettus ja mis ei olnud ehk kui kaugele tagasi teadus kukkus,» tõdes Maimets. «Teadusele tekitatud kahju on ülisuur, aga kindlasti pole see korvamatu. On teaduse ajaloos saadud üle igasugustest šarlatanidest ja soolapuhujatest ning saadakse üle ka sellest.» Hwang ise kinnitas, et keegi on tüvirakuliinid tema
süüdistamiseks ära varastanud, ning kloonimistehnika, mille ta välja töötas,
toimib.
5 FAKTI • Lõuna-Korea teadlane Hwang Woo-Suk astus jõululaupäeva eel pettuses süüdistatuna tagasi Souli ülikooli professori kohalt, olles varem alusetult väitnud, et on saavutanud läbimurde geenitehnoloogias ning suudab tõhusalt tüvirakke luua. • Väidab, et on klooninud lehma, sea, koera ja inimembrüoid. • Oli töönarkomaan, kes saabus laborisse tihti kell viis hommikul ja lahkus südaööl. • On öelnud, et kui ta poleks teadlane, saanuks temast buda munk. • Tema fännileheküljel internetis on 15 000 liiget.
|
