| Arupärimise peaminister Ansipile tegi keskerakondlane Evelyn Sepp, kelle väitel on aprillisündmuste tulemusel vähenenud kaupade vedu läbi Eesti sadamate. Sepp väitis oma sissejuhatavas sõnavõtus, et aprillisündmused on laiem probleem, kui monumendi teisaldamine ning seda konflikti õhutati riiklikul tasandil juba pikalt enne teisaldamist. Sepp küsis Ansipilt, kas valitsus on analüüsinud või plaanib analüüsida aprillirahutusteni viinud sündmuste eellugu ja käiku ning prognoosinud nendega kaasnevaid võimalikke tagajärgi Eesti majandusele ja poliitilisele arengule. Samuti küsis Sepp, millised tõsised ohud varitsesid kevadel Eesti riiki, et sundisid valitsust toimima just sellisel viisil nagu see kevadel juhtus? Sepa väitel ei ole aprillirahutuste õiged süüdlased need, kes praegu märatsemise eest karistust kannavad. «Ka neil on süü. Tegelikus süüdlased istuvad aga hoopis mujal,» kinnitas keskerakondlane. Peaminister kinnitas oma vastuses, et Eesti julgeolekuasutused analüüsinud probleemi juba alates 2005. aastast, kui mälestusmärki hakati kasutama rahvusliku vaenu õhutamiseks. «Mõistagi on need analüüsid salajased, nende avalikustamine ei kuulu peaministri pädevusse,» lisas Ansip. Aprillisündmuste ajal seisis valitsus Ansipi sõnul selge küsimuse ees.«Küsimus oli püstitatud märksa laiemalt: «Kelle sõna Eesti maksab? Kas Kremlist tulev sõna või on Eesti iseseisev riik. Me oleks saanud jätta vastamata aga see oleks tähendanud taganemist. Taganed ja taganed ning ühel hetkel võime nii avastada, et oleme oma riigist välja taganenud,» sõnas peaminister. Küsimusele, kas valitsus nägi ette aprillisündmuste sellist stsenaariumi, vastas Ansip, et oldi teadlik 9. maiks kavandatud sündmustest. «Sellega seoses otsustas valitsus haarata initsiatiivi, Tõnismäe ala piirata ning alustada seal väljakaevamisi,» selgitas Ansip ning lisas veelkord, et tänavarahutuste puhkedes oldi sunnitud olukorras ja teisaldamine tuli läbi viia otsekohe. |
