«Tiina, me tuleme,» veeris filmiakadeemia üks režissööre ja iga-aastase filmipeo produtsent Marion Döring püüdlikult eesti keeles, pöördudes sel moel akadeemia eestlasest liikme Tiina Loki poole. Ta kuulutas ka laupäeva õhtul Berliini südames asuvale Arenale kogunenud pooleteisele tuhandele pealtvaatajale välja kaks järgmist linna, kuhu Euroopa eri paigus toimuv festival lähiaastatel jõuab. Kui järgmisel aastal peetakse filmipidu Kopenhaagenis ja seejärel taas «koduses» Berliinis, siis 2010. aastal, täpsemalt 3.–5. detsembrini, võõrustab Euroopa filmieliiti Tallinn, juhatades sellega sisse ka Euroopa kultuuripealinna aasta. Teleülekanne 60 riiki Tulevase filmigala peakorraldaja Tiina Loki sõnul sai määravaks asjaolu, et sündmus juhatab koos Pimedate Ööde filmifestivaliga sisse Tallinna kui aasta kultuuripealinna. «Kui akadeemia 20 aastat tagasi selle filmipeoga alustas, oli Berliin esimene Euroopa kultuuripealinn,» meenutas Lokk. Tema hinnangul on niisuguse gala korraldamine ühele kultuuripealinnale parim võimalus end väljaspool riiki reklaamida. «Lihtsalt kultuuripealinnana tänapäeval meediasse ei pääse. Neid linnu on nii palju, mistõttu tunnistan ausalt – ei tea isegi, kes tänavu seda tiitlit kannavad.» Reklaamimise all pidas Lokk silmas seda, et lisaks filmistaaridest nimekatele väliskülalistele, akadeemia liikmetele ja ligi 300 ajakirjanikule, kes selleks puhuks Tallinna sõidavad, jõuab gala enam kui poolesaja riigi televaataja ette. «Kui rääkida meie filmitööstusest, on see igal juhul enneolematu samm – kohal on Euroopa kinematograafia tipud.» Ta tunnistas ka, et ehkki avalikkus kuulis akadeemia otsusest alles laupäeva õhtul, on töö kolme aasta pärast toimuva ürituse kallal tegelikult juba alanud. Korraldusmeeskonda kuuluvad meelelahutusärimees ja uue Sakala keskuse üks omanikke Peeter Rebane, teleprodutsent ja kuut viimast Eurovisiooni lauluvõistlust vedanud Tarmo Krimm ning PÖFFi korraldav Kristo Tohver. Kuigi 2010. aastaks on valmis ehitatud ka ajakirjanduses palju kära tekitanud Sakala keskus, tahavad eestlased staariderohke punase vaibaga galaürituse korraldada hoopis Rocca al Mare suurhallis – selle paigaga on akadeemia liikmed juba tutvunud. Rebase arvates võidakse kasutada ka Sakala keskust, kuid seda tõenäoliselt eesmärgi- ga korraldada seal galale eelnev pidulik kontsert ja linnapea vastuvõtt. Lokk lisas, et 2010. aastal langevadki PÖFFi avamine ja filmigala vastuvõtt kokku. Eelarve 28 miljonit Kogu pidu, millele eelneb veel mitmepäevane eriürituste programm, läheb tegijate sõnul maksma umbes 28 miljonit krooni. Osa sellest rahast tuleb kultuuriministeeriumi ja osa linna eelarvest, lisaks annab suurpeo jaoks raha ka filmiakadeemia. Akadeemia ülesanne on teha show'st Euroopa telejaamadele edastatav 90-minutiline saade. «Et läbirääkimised nii võimsa ürituse suurtoetajatega alles algavad, on praegu võimatu öelda, kui palju sellest rahast tegelikult välja käia tuleb,» tunnistas Lokk. Saali kogunenud publik võttis uudise Tallinnast kui uuest gala toimumise paigast vastu aplausiga. Nagu põhjendas õhtusöögilauas üks Saksa filmiajakirjanik – uued ja põnevad paigad on galale elulise tähtsusega, sest viimaste aastate jooksul on vaatajamagnetid ehk tuntud filmistaarid hakanud suurpeost loobuma: pidu olevat iga kord ühesugune. Tänavugi oli kõige nimekamate näitlejate pink üpris hõre. Mikkelsen soovis õnne Teiste hulgas soovis eestlastele õnne ka Taani tippnäitleja, viimases Bondi filmis kurikaela kehastanud Mads Mikkelsen, kel tuli laval üle anda parima naisnäitleja preemia – vaatamata sellele, et preemia võitnud Helen Mirren Berliini ei tulnud. «Kui ma ka mingit auhinda ei saa, siis pidutsema tulen Tallinna ikka,» lausus Mikkelsen naerdes. 1800-liikmeline Euroopa Filmiakadeemia koondab siinse filmitööstuse võtmefiguure ja legende. Tänavusel galal nautisid näiteks punasel vaibal patseerides piltnike ja ajakirjanike tähelepanu legendaarsed režissöörid Wim Wenders, Istvan Szabo ja Manoel de Oliveira, samuti näitlejannad Liv Ullmann ja Jeanne Moreau. Euroopa Filmiakadeemia tänavused auhinnad • Parim film – «4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva», režisöör Cristian Mungiu (Rumeenia, pildil) • Parim režissöör – Cristian Mungiu • Parim meesnäitleja – Sasson Gabai, «Bändi külaskäik» (Iisrael) • Parim naisnäitleja – Helen Mirren, «Kuninganna» (Suurbritannia) • Parim stsenarist – Fatih Akin, «Taeva äärel» (Türgi) • Parim operaator – Frank Griebe «Parfüüm» (Saksamaa) • Parim helilooja – Alexandre Desplat, «Kuninganna» (Suurbritannia) • Euroopa avastus – «Bändi külaskäik», Eran Kolirin (Iisrael) • Parim dokumentaalfilm – «Hõõguvat sütt paberisse ei pakita», režisöör Rithy Panh (Prantsusmaa) • Publikupreemia – «Tundmatu», režisöör Giuseppe Tornatore (Itaalia) • Elutööauhind – Jean-Luc Godard (Prantsusmaa, pildil) • Prix D’Exellence – Uli Hanisch, «Parfüüm» • Parim lühifilm – «Alumbramiento», režisöör Eduardo Chapero-Jackson (Hispaania) • Kriitikute auhind Prix FIPRESCI – «Isiklikud hirmud avalikes kohtades», režisöör Alain Resnais (Prantsusmaa) • Panus maailma filmikunsti – Michael Ballhaus • Tunnustusauhind – Manoel de Oliveira (Portugal)
|
