Head aega, Thomas Edison!
02.12.2006 00:01
Eva Kübar, reporter
Just nii tavatseb valgustustehnoloogia kiirele arengule viidata Gabriel Verilaskja – mees, kes esimesena Eestis hakkas tootma valgusteid, kus sees võimas ühe- või kolmevatine valdusdiood ehk LED. Viimane on näiteks hõõglambiga võrreldes palju energiasäästlikum ja pikema elueaga.
Ka siin näha olevad vaagnad ja põrandaplaadid kiirgavad eri värvi valgust just LEDide abil. Poodidest selliseid osta ei saa, ent tellimustööna valmistab neid klaasikunstnik Kalli Sein. Töö käib nii, et Gabriel teeb LEDid valmis ja klaasikunstnikud panevad need Seina eestvedamisel valgusvaagnate, lampide või muude klaasesemete sisse. Klaas on varem ahjus põletatud ja painutatud ning sellele on joonistatud näiteks triibud või ringid. Näiteks punase LEDiga vaagen paneb punaselt helendama ka vaagnale liivapritsiga lastud ja algul ilma värvita triibud. Praegu pannakse lampidesse peamiselt kolmes põhilises värvitoonis LEDe – siniseid, punaseid ja rohelisi. Neid värve kas tugevamaks või nõrgemaks keerates saadakse kätte eri toonid. Verilaskja ise teeb põhiliselt valgustatud põrandaplaate ja need pakuvad tehnilises mõttes juba rohkem mänguruumi. Näiteks võib soovi korral rajada oma elamisse ööpimeduses helendava teeraja WCni. Üks plaat rajal läheb sõltuvalt mõõtudest ja valguse intensiivsusest maksma 3000–5000 krooni. Keerulisemad LEDide abil tehtud valguskonstruktsioonid nõuavad aga juba väikest protsessorit ja programmi. «Põrandaplaatidega on lihtsam, neile saab väikese protsessori sisse panna, sest põrandaplaadist on näha ainult pealispind, kõik muu on maa all, aga vaagnatega on juba keerulisem, nende puhul tuleb see kõik ära peita,» selgitab Verilaskja. Ta rõhutab, et kuigi LEDi elueaks reklaamitakse 11 aastat, tuleb sellega ettevaatlik olla – valesti paigaldatud moekas dioodvalgusti võib juba poole aastaga otsad anda. Sellise valgusti puhul peavad pedantselt paigas olema nii pinge ja võimsus kui ka sooja ärajuhtimine. Kui veel paar aastat tagasi räägiti, et LED-lambid on liiga väikese võimsusega, siis nüüd võib nende all vabalt ka lugeda. Ainus puudus on Verilaskja sõnul praegu see, et toode on eksklusiivne ja kallis. Kuid valgusvisionäär usub, et juba 2008. aastaks jõuab dioodvalgusti massidesse.
|